Euroopas ja Aafrikas talvitunud rändlinnud jõudsid koju

Haned jõudsid Eestisse märtsi keskel. Kõige varasemad saabujad olid taas põldlõokesed, kiivitajad ja kuldnokad. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kui harilikult on kevadiste rändlindude saabumine märkinud ühe aastaaja lõpu ja teise algust, siis tänavu on asjalood veidi teistmoodi. Talve oma tavapärase lumevaiba ja käreda külmaga sel korral polnudki. Sügisel pikka aega valitsenud soojapoolsed ilmad meelitasid hulga rändlinde paigale jääma.

Need linnud, kes talveks siiski lõunamaale lendasid, naasid ühes varajase kevadega. Mõneski kohas märgati jaanuaris-veebruaris kuldnokaparvi, mis koosnesid oma kolmesajast või isegi enamast linnust.

Tuhanded kilomeetrid

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu ütles, et kui andmebaaside tänavusi vaatluskirjeid uurida, tuleb tõdeda, et linnukevad sai stardi juba veebruari keskpaiku, mil algas hoogne varajaste rändlindude saabumine. Nagu ka varasematel aastatel, olid esimeste tulijate seas laululindudest põldlõokesed ja kuldnokad, samuti kiivitajad. Märtsi esimesel nädalal jõudsid tagasi esimesed toonekured. Märtsi keskel sai suuremates parvedes tuhandeid hanesid vaadelda, nemadki naasid tavalisest varem.