Viljandi on veopäevade järgi jaotatud viieks piirkonnaks (vaata manuses olevat kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa tee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.
Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi ühe korra ja kui ta on seda teinud hommikul, siis pärastlõunal väljatoodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval. Nii ei jää see järgmist veokorda ootama.
Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida ja lehekotte hoovist ära ei koristata.
Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevates jäätmekäitluse tehnoloogiates. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehekotid jäeti maha.
Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole vaja varem registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate kortermajade, ridaelamute ja eramute, lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumilt.
Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.
Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Keskkonnasäästlikum on vähemalt osa aiajäätmeid kompostida oma kinnistul ning mitte anda neid vedamiseks jäätmejaama. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, aga toidujäätmeid tohib kompostida oma kinnistul üksnes kahjurite eest kaitstud kinnises kompostris. Kompostimisel tuleks arvestada sellega, et kompostimisaun või -nõu asuks naaberkinnistust mõne meetri kaugusel, et ära hoida ebameeldivast lõhnast põhjustatud häiringuid.