Kevadine muuseumiöö nihkub suve lõppu

Priscilla Õmblus
Copy
Mullu maikuus peetud muuseumiöö lõi Viljandi kihama. Tänavune programm on koroonapandeemia tõttu lükatud augusti lõppu.
Mullu maikuus peetud muuseumiöö lõi Viljandi kihama. Tänavune programm on koroonapandeemia tõttu lükatud augusti lõppu. Foto: Marko Saarm

Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorra tõttu otsustasid korraldajad 16. maiks kavandatud muuseumiöö lükata 29. augustile tingimusel, et olukord normaliseerub ning suve lõpuks hakkab tavapärane töörütm muuseumides tasahilju taastuma.

Muuseumiöö korraldust vedav Eesti muuseumiühingu juhatus on murelik, sest pandeemiast väljarabelemine võtab veel omajagu aega. "Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töö juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail muuseumiööd ei ole ning lükkame selle edasi 29. augustile," selgitas muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.

Öö teema jääb samaks, see on "Öös on aega". Iga osalev muuseum saab korraldajate sõnul oma programmi oma käe ja võimaluste järgi kokku seada, nii nagu alati.

Muuseumid kutsuvad inimesi mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Kuidas aja kulgemine käesoleval, väga teistsugusel aastal, muutnud on? Aega on justkui kõigil ühtviisi 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse "oma aja laps" ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt ja tehnoloogiliselt ning miks mõned meist elavad aastas 2020, aga teistel on aastanumber 5778, 1441 või 10 233?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles