Märkamatuks jäävad lasteaednikud
VIIMASEL AJAL ON meedias hakatud elutähtsate valdkondade töötajaid nimetama eesliini töötajateks. Minu hinnangul tuleb kindlasti nende hulka arvata lasteaiatöötajad, kes on tagalas tegutsedes andnud teistele võimaluse tööd teha ja leib lauale teenida.
Viljandi lasteaiad on viimastel nädalatel töötanud vähendatud koosseisus. Linnavalitsus on sarnaselt vabariigi valitsusega palunud vanematel leida võimalus lapsi lasteaeda mitte tuua, sest nood on head viirusekandjad, kuigi mitte koroonaviirushaiguse riskirühm. Samas on see viirus viimastel andmetel muteerunud ning nakatunute ja haigestunute seas on järjest nooremaid inimesi.
Viljandi linnavolikogu on heaks kiitnud linnavalitsuse otsuse vabastada lasteaia kohatasust ka need vanemad, kes oma lapsi eriolukorras lasteasutusse ei too ja korraldavad neile hoiu omal käel.
Eesti lasteaednike liit pöördus peaministri poole järgmiste sõnadega: «Vaja on hoida olukorda selliselt, et koha saavad ainult eesliinidel töötavate vanemate lapsed ja need, kes kuidagi teisiti ei saa. On tekkimas olukord, kus lapsevanemad väsivad ja toovad lapsi lasteaeda, aga praegu pole võimalik kuidagi teada, kes on nakkuse kandja. Kõik haigustunnustega töötajad ja lapsed vajavad testimist, et suuta nakatunutega kontakte vältida.»
Kokku on Viljandis lasteaiapersonalist lisaks juhtkondadele eesliinil 25 tublit naist. Tööle oleme palunud just need kõige nooremad, kes pole sellele laastavale ja ohtlikule viirusele ehk nii vastuvõtlikud kui eakad. Ka nemad päeval hoiavad, kasvatavad ja arendavad linlaste lapsi ning õhtul kodus ootavad neid omad lapsed, kes vajavad abi koolitükkidega.
Mida teeb aga kodusel töörežiimil lasteaiaõpetaja, kui ta lapsi ei hoia? Kriis toob nüüd välja meie argielu üsna halastamatu palge: ka lasteaiaõpetajatel on väga palju paberitööd ja kohustusi, mis vajavad tegemist, aga kroonilise ajapuuduse tõttu jäävad venima ja paremaid aegu ootama. Ühe lasteaia õppejuhi sõnul on kriisi pluss see, et paljud oskused, mis on seni omandamata, on nüüd sunniviisil selgeks saanud, muidugi eelkõige digivaldkonnas. Rühmi hoitakse rangelt eraldi, aga lasteaia personal tunneb suuremat ühtekuuluvust kui enne. Huvitav, et nüüd, kui ei tohi füüsiliselt kokku puutuda, kuulume hinges varasemast rohkem kokku.
USUN, ET PALJUD lapsevanemad on praeguseks saanud toreda ettepaneku, et lapse arenguvestlus võiks toimuda digivõimalusi kasutades. Vanemate rühmade lapsevanemad juba teavad, mis on koolivalmiduse kaart. Selle lõplik täitmine ja allkirjastamine on palju aega ja süvenemist nõudev töö. Just see kaart annab järgmisele haridusastmele, koolile teada, kas ja kuivõrd on laps valmis koolis õppima asuma.
Õppejuhtidele esitatakse enese- ja rühmaanalüüse, rühmasisene õpetajate, õpetajaabide ja assistentide koostöö toimib edasi ka siis, kui töö tehakse igaühe kodus. Viljandi linna koolid ja lasteaiad on just asunud linna kinnitatud arengukava tuules oma asutuse arengukava koostama. Selleks tarbeks loodud koostöörühmad tegutsevad distantsilt samamoodi edasi.
Rohkem kui kunagi enne vajavad lapsevanemad professionaalset nõu ja nõustamist ka lasteaia personalilt. Aktiivsem suhtlemine käib peamiselt Stuudiumi keskkonna vahendusel.
Peale pedagoogiliste soovituste andmise õpetavad lasteaiaõpetajad vanemaid, kuidas anda näiteks digiallkirja ja kust leida vajalikke digimaterjale. Hea on see, et meie lasteaiaõpetajaid usaldatakse, sest info ülekülluses on lihtne ära eksida. Kui lasteaed leiab näiteks asjaliku materjali, kuidas lapsele viirusest rääkida, jagab ta linki Stuudiumis ja siis on lapsevanema otsustada, kas ta kasutab saadud teadmisi.
Palun vanematel, kes viivad hommikuti lapsi lasteaeda, teha kodus selgitustööd, et vastu võtab neid tuttav õpetaja, aga kaitsemaskis ja kummikinnastes. See pole karneval, nii kaitsevad kõik kõiki.
Eriolukorra ajal on lapsi lasteaedades olnud 20 ringis. Suur tänu neile, kes on leidnud võimaluse oma kõige kallimat vara, oma last, hoida teisel moel. Eriolukord mõjub paljude närvikavale ning seetõttu tuleb kõiki asjaosalisi eriliselt tunnustada.
LASTEAIAÕPETAJAD on praeguses olukorras üldiselt optimistlikud ja näevad selles võimalust areneda. Teha seda, mis on ajapuudusel tegemata jäänud. Osaleda neil virtuaalsetel koolitustel, mis olid seni ootele pandud.
Meedia vahendusel saame teada koolide distantsõppest, selle korraldamisest, kõikidest valudest ja vaevadest. Kahjuks ei tea üldsus, et ka lasteaiaõpetajad koostavad e-materjale ja saadavad neid vanematele, kes siis soovi korral saavad kodus teha liikumistunde, vaadelda loodust, avastada kevadet või osaleda mõnes huvitavas projektis. Ühes lasteaias on suurematele lastele välja kuulutatud projekt «Näpud mulda» ja väiksematele «Avastame kevadet». Teise lasteaia direktor tunnustas just õpetajate oskust olukorda leidlikult ära kasutada ja oma tööd samamoodi distantsõppena korraldada. Hea meel on teada, et ühe lasteaia muusikaõpetaja mängis ja laulis oma tunni lastelaulud videosse ning nüüd saavad vanemad kodus koos lastega laulutundi pidada. Vanemate rahakotile mõeldes pildistas üks õpetaja selleks aastaks planeeritud raamatud üles ja vanem saab nüüd hoopis nii raamatut lapsele ette lugeda. Koolieelikutele on koostatud õppematerjale, mis ei nõua mingit väljaminekut, aga aitavad kooliks valmistuda.
Vanemad on soovi korral saanud lasteaiast juhendmaterjali, kuidas lapsele kodus päevakava koostada ja sellest ka kinni pidada. Soovijatele on saadetud e-juhendid kodukontoritöö ja väikelapse kasvatamise eduka ühildamise kohta. Lasteaiad ütlevad, et vanemate tagasiside õpetajate distantsilt tehtava õppetöö kohta on olnud väga tunnustav.
Lasteaiaõpetajate sõnul paljud nende väiksed sõbrad tegelikult naudivad seda olukorda, sest kunagi varem pole nad saanud nii palju oma emme-issiga koos olla ja vahvalt aega veeta.
Tsiteerin ühe Viljandi lasteaia õppejuhti: «See kriis lõpeb niikuinii, me oleme pärast seda tugevamad, ühtehoidvamad ja paremad inimesed ja korrastatud väärtushinnangutega. Ametialaselt aga rohkemate kogemustega, paremate meeskonnatööoskustega ja suurema pagasiga erinevate teadmiste-oskuste näol.»