Valitsuse ja terviseameti seisukoht kaitsemaski kandmise küsimuses on muutunud: nüüd soovitavad nad seda kanda ja varsti võib seda taas ka müügilt leida. Sakala koostas maskidest ülevaate, tuginedes haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse, ravimiameti ja maailma terviseorganisatsiooni andmetele.
Mask takistab eelkõige nakkuse levikut haigelt tervele, ent pakub teatud kaitset ka seda kandvale tervele inimesele. Respiraator on nakkuse eest kaitsmisel tõhusam, ent see on ka kallim. Oluline nüanss respiraatorite juures on, et osa neist kaitseb ainult kandjat, mitte kandjaga kokkupuutuvaid inimesi. Nimelt pääseb klapiga respiraatorist õhk vabalt välja.
Sellegipoolest on respiraatori või maski – olgu mask kas või ise õmmeldud – kandmine endale ja teistele kasulikum kui üldse ilma näokaitsmeta ringi liikuda. Tuleb aga silmas pidada, et maski kandmine võib inimese valvsuse uinutada ja panna teda eirama sotsiaalse distantseerumise reegleid. Mask ei asenda käte pesemist ega tähenda, et seda kandes ei peaks teiste inimestega kontakti vältima. Mask on vaid lisakaitse.
Kui soovitakse ainult ennast kaitsta, võib valida ka väljalaskeklapiga maski, mille järele on väiksem nõudlus. See on sobilik näiteks üksi elavale inimesele ja kodukontoris töötavale inimesele, kes võib olla mõõdukalt kindel, et ta pole nakatunud. Kui soovitakse aga kaitsta ennast nakatumise eest ja seejuures mõelda ka teistele, tuleks kindlasti valida klapita mask.
Suuremal või vähemal määral pakuvad kaitset kõik maskid – nii tavalised õhukesed meditsiinilised kui tõhusamad respiraatorid. Kui valik on piiratud, tuleks osta seda, mida saada on, aga enne näokaitsevahendi kandma hakkamist tuleb kindlasti läbi lugeda selle kasutamise õpetus. Samuti tuleb neid kõiki tihedasti vahetada.
Mask viiruse eest täielikku kaitset ei paku. Ilmselt seetõttu olidki terviseamet ja eksperdid alguses ettevaatlikud seda soovitama. Kohane oleks ehk võrdlus talveriietega: riietega on jahe, aga riieteta külmuks surnuks. Koroonaviiruse osakesed on tõepoolest väikesed, nende läbimõõt on 0,1 mikromeetrit, ning enamik maske blokeerivad osakesi, mille suurus on vähemalt 0,3 mikromeetrit. Viiruseosakeste väiksus ei muuda aga suurema filtrikoega maske kasutuks, sest filtri mõte pole kinni püüda imepisikesi üksikuid viiruseosakesi, vaid põhiliselt palju kordi suuremaid piisku või tolmuosakesi (näiteks piisku läbimõõduga 0,6–1000 või enamgi mikromeetrit). Seetõttu ei maksa karta, et isetehtud maski või nõrgema respiraatori laiem kude täiesti kasutu oleks: koroonaviirus levib peamiselt piisknakkuse teel lähikokkupuutel nakatunuga ja samavõrd ohtlikud ei ole vabalt ringiheljuvad üksikud viiruseosakesed.
Niisiis muudab ka tavaline isetehtud mitmest kihist õmmeldud mask viiruse doosi väiksemaks või lausa mikrodoosiks, millega peaks hakkama saama peaaegu iga korralik immuunsüsteem. Ka vabrikus valmistatud maskid ja respiraatorid ei paku sajaprotsendilist kaitset, näiteks FFP3 standardile vastavad respiraatorid blokeerivad 99 protsenti aineosakesi.
Maailma terviseorganisatsioon on andnud maski kandmiseks järgmised juhtnöörid.
Enne maski katsumist ja ettepanemist pese käed või puhasta need alkoholipõhise desoainega. Kata maskiga nii nina kui suu ning veendu, et näo ja maski vahele ei jääks pilusid. Kui sul on mask ees, ära katsu seda kätega. Kui see juhtub, pese kohe käed või kasuta desoainet. Vaheta mask kohe välja, kui see on saanud niiskust, ja ära kasuta ühte maski mitu korda. Mask eemalda tagantpoolt, ära katsu näo pool olevat osa. Viska mask kohe kaanega suletud prügikasti ning pese käed või kasuta kätel desoainet. Kui sa oled mees, aja enne maski kandmist habe maha.
Kõik respiraatorid, isegi tolmuvastased FFP1 ehitusrespiraatorid, kaitsevad kandjat ka suuremate niiskuseosakeste eest. Nagu kirurgilistel maskidel on ka respiraatorite märkimisväärne puudus oht, et selle ja näo vahele jääb õhuava. Seda saab kõrvaldada, kombineerides respiraatorit kirurgilise maski või isetehtud maskiga, mis surub selle tihedamini vastu nägu ning lisab veel ühe filterkihi.
Igapäevaseks kodus või tänaval kasutamiseks mõeldud kaitsemask ei pea olema steriilne, aga enne selle puudutamist tuleb hoolikalt käed pesta, et mitte viirust maskiga endale näkku viia.
Ka isetehtud, riidest maski kanda on parem kui maski üldse mitte kanda ning viimasel ajal on maailma terviseorganisatsioon ja terviseamet isetehtud maskide suhtes ülesnäidatud skepsisest taandunud. Maskil on kaks põhilist eesmärki, mida aitab täita ka isetehtud mask: kaitsta teisi inimesi maski kandja köhatuste ja aevastuste eest ning takistada maski kandjal oma nägu puudutada. Kuigi isetehtud riidemask ei paku täielikku kaitset, kahandab see kandja limaskestadeni jõudvate viiruseosakeste arvu, millest võib piisata, et haigestumist vältida.
Kui isetehtud mask on kolmekihiline ning sisaldab ühe kihina näiteks väljavahetatavat majapidamispaberit, teefiltrit või pestavat tolmuimeja filtrit, saab seda kasutada mitu korda. Pärast maski kandmist visata filter ära, pesta mask vähemalt 60-kraadilises vees ning triikida.
/nginx/o/2021/01/12/13573285t1h0363.jpg)