Mask viiruse eest täielikku kaitset ei paku. Ilmselt seetõttu olidki terviseamet ja eksperdid alguses ettevaatlikud seda soovitama. Kohane oleks ehk võrdlus talveriietega: riietega on jahe, aga riieteta külmuks surnuks. Koroonaviiruse osakesed on tõepoolest väikesed, nende läbimõõt on 0,1 mikromeetrit, ning enamik maske blokeerivad osakesi, mille suurus on vähemalt 0,3 mikromeetrit. Viiruseosakeste väiksus ei muuda aga suurema filtrikoega maske kasutuks, sest filtri mõte pole kinni püüda imepisikesi üksikuid viiruseosakesi, vaid põhiliselt palju kordi suuremaid piisku või tolmuosakesi (näiteks piisku läbimõõduga 0,6–1000 või enamgi mikromeetrit). Seetõttu ei maksa karta, et isetehtud maski või nõrgema respiraatori laiem kude täiesti kasutu oleks: koroonaviirus levib peamiselt piisknakkuse teel lähikokkupuutel nakatunuga ja samavõrd ohtlikud ei ole vabalt ringiheljuvad üksikud viiruseosakesed.
Niisiis muudab ka tavaline isetehtud mitmest kihist õmmeldud mask viiruse doosi väiksemaks või lausa mikrodoosiks, millega peaks hakkama saama peaaegu iga korralik immuunsüsteem. Ka vabrikus valmistatud maskid ja respiraatorid ei paku sajaprotsendilist kaitset, näiteks FFP3 standardile vastavad respiraatorid blokeerivad 99 protsenti aineosakesi.
Maailma terviseorganisatsioon on andnud maski kandmiseks järgmised juhtnöörid.
Enne maski katsumist ja ettepanemist pese käed või puhasta need alkoholipõhise desoainega. Kata maskiga nii nina kui suu ning veendu, et näo ja maski vahele ei jääks pilusid. Kui sul on mask ees, ära katsu seda kätega. Kui see juhtub, pese kohe käed või kasuta desoainet. Vaheta mask kohe välja, kui see on saanud niiskust, ja ära kasuta ühte maski mitu korda. Mask eemalda tagantpoolt, ära katsu näo pool olevat osa. Viska mask kohe kaanega suletud prügikasti ning pese käed või kasuta kätel desoainet. Kui sa oled mees, aja enne maski kandmist habe maha.