Esmaspäeval on oodata apteekidesse müügile äsja Hiinast saabunud maske. Paljud on aga ise niidi ja nõela haaranud ning valmistanud maske endale ja oma perele. Mõned meistrid teevad näokatteid ka tellimustööna.
Nupukad ja osavad meisterdavad maske
Viljandlane Janno Sild õmbleb tehases toodetud maskid mõne pistega torusalli ehk puhvi sisse. «Maski kandmine on paljudele võõras ja ebameeldiv. Sellisel moel puhvi sisse peidetuna ei hakka see aga silma ning maski kandja sulandub ühtlaselt tänavapilti ega ole silmatorkav,» põhjendas ta, miks tema on otsustanud maski sellisel moel varjata.
Ta on veendunud, et maski kandmine praegusel ajal aitab viiruse levikut takistada, ja kirjeldas üht vahejuhtumit, mille tunnistajaks ta kaupluses sattus, kui tema lähedale sattus üks maskita mees, kellele teine, maskis kodanik, käratas: «Miks sa maski ei kanna? Kas oled hauakivile juba tellinud teksti: «Olin kõva mees. Maski ei kandnud.»?»
Janno Sild ütles, et tellimustööna ta torusallidesse peidetud maske ei kavatse tegema hakata, üksnes oma pere liikmetel on tema nõelasilmast tulnuna seesugused kaitsevahendid võtta.
Bonifatiuse gildi käsitööline Tiina Zujenkov alustas maskide õmblemist reedel. «Kui kogu see jama meil siin lahti läks, olin kindel, et ma ei hakka neid tegema, sest räägiti, et kaitseks kõlbavad ainult meditsiinilised, vabrikus toodetud maskid. Ühel hommikul aga nägin hommikutelevisioonis intervjuud tohtriprouaga, kes ütles isetehtud maskide kohta, et parem ikka kui mitte midagi,» räägib käsitööline ja lisas, et ta pole oma maske otse reklaaminud, aga neid võibki nimetada «parem ikka kui mitte midagi» ning nende valmistamise impulsi sai ta valitsuse sõnumist, et selline mask ongi parem kui mitte midagi.
Käsitööline uuris mitmelt poolt, kuidas maske võiks valmistada ja leidis, et peamiselt on need tehtud kolmekihilisest puuvillasest kangast, mille keskmine osa on veidi paksemast materjalist. «Pilku püüavad need selle poolest, et need näevad teistsugused välja. Kõigile olen lisanud väikese tikandi, et lõbusam oleks, ja muidugi, kes soovib värvi valida, saab endale meelepärases toonis kaitsemaski.»
Tiina Zujenkov ütles, et oma sagedase köhatamise tõttu on tal kaitsemaski kandmine hädavajalik, et kaaskodanikud võiksid end rahulikumalt tunda, kui ta peaks juhtumisi kaubanduskeskuses äkitselt köhatama.
Huvi käsitöömeistri valmistatud maskide vastu hindas Tiina Zujenkov üsna suureks. «Tegin neid reedel paarkümmend tükki, nädalavahetus jääb vahele ning sadakond ootab veel õmblemist. Muud tööd on praegu ära langenud, aga maskid aitavad ehk raskest olukorrast kuidagi välja tulla ja saan nende abil üüri ära maksta,» oli ta lootusrikas.
Vabrikus toodetud kaitsemaskid on ühekordseks tarvitamiseks ja sellist kasutust on pakutud ka isevalmistatud maskidele, kuid käsitöömeister on kindel, et tema tehtud maskid pakuvad kaitset ka pärast pesu ja tulise triikrauaga desinfitseerimist. «Ma loodan, et inimestel ikka on veel kodudes triikraudu,» vihjas ta tõsiasjale, et tänapäeval satub pressraua alla argipäevarõivaid aina harvemini.
Tiina Zujenkovi õmmeldud mask maksab viis eurot ja ta loodab, et ei pea maske kaua õmblema. «Mitte, et mulle ei meeldiks, vaid mulle meeldib teisi asju rohkem õmmelda,» loodab ta olukorra peatsele muutusele.
Ugala teatri näitleja Aarne Soro on eriolukorra ajal kodus olles samuti hulga kaitsevahendeid valmis õmmelnud. Esmalt kasutas ta selleks Ugalale sponsorlusena kingitud mööbliriide tükke, mis Noa laeva etendusest üle jäid. See materjal on aga ammugi otsas ja nüüd meisterdab näitleja maske poest ostetud puuvillakangast. «Kasutan praegu Olsoni lõiget, sest sellel on tasku, milles saab filtrit vahetada. Maski saab pesta, triikida ja uusi filtreid osta tolmuimejate HEPA filtreid müüvast poest,» selgitab ta.
Isolatsioonis olles on näitleja jõudnud valmistada ligi poolsada maski ning neid kannavad tema pereliikmed, samuti on ta saatnud maske oma sõpradele.