Kuidas jalgadega kaheksa kilomeetrit teksti kirjutada

Kaheksa kilomeetri pikkuse teksti kirjutamiseks tuli maha kõndida kuusteist kilomeetrit. Foto: Sakala

Läinud esmaspäeval võtsin kätte ja kõndisin kõik Viljandi tänavad läbi. No mitte päris kõik, aga ikka paljud. Tegin seda üsna kaootilisel moel, nii et mõnelgi aias askeldaval linnakodanikul võis tekkida küsimus, miks ajakirjanikuhärra ta akna all edasi-tagasi hekseldab. Kohe seletan.

Selle aasta algusest on olnud minu vaat et igapäevaseks rutiiniks kõndida mööda kergliiklusteed Viljandist Pärile ja tagasi. Üldjoontes on see rada ju tipp-topp: paraja pikkusega ja autoteest turvaliselt eraldatud. Aga ükskõik kui palju kenasid noori emasid mulle sellel lõigul ka vastu ei jalutaks, tunnistan ausalt: see on sama igav kui Erkki Kõlu anekdoot. Tagatipuks asub see viie kilomeetri pikkune kriips keset lagedat välja. Te võite ju olla kannatlik kui pärisori, aga ühel hetkel saab mahlakasena nirisevast ninast ja tormituules laperdavatest huultest kõrini. Tahaks korrakski vaheldust. Ja siis ma tulin enda arvates geniaalsele ideele: miks mitte teha tiiruke kaunis kodulinnas?