Elas kord tüdruk, kelle nimi oli Ann. Ta soovis kangesti ühel päeval kosmosesse lennata. Ann oli nõus tegema selleks ükskõik mida, aga kosmosesse minekuks oli vaja kõvasti raha.
Tiritamm: Vikerkaarevärviline madu ja Soovide Täitja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel õhtul väljas jalutades märkas ta taevas tugevat helendust. Ann pööras pilgu sinnapoole ja ehmus surmani. Tema ees hõljus pika valge habeme, kollase naha ning valge rüüga mees. Tüdruk oli väga hirmul, kuid ei soovinud millegipärast ära joosta.
«Kes sa oled?» küsis Ann.
«Ma olen Soovide Täitja,» vastas salapärane mees, «ja ma tulin täna sinu soovi täitma.»
Tüdruk ei saanud millestki aru. «Kuidas sa tead, et mul üldse mingi soov on?» — «Kõigil on soove!» sai ta vastuseks.
Ann mõistis, et nüüd, kui selline imelik mees ta ees hõljub, on tal võimalik oma suurim soov täide viia. Ta rääkiski oma unistusest Soovide Täitjale. Too vastas: «Seda on raske teostada. Kosmos on väga kaugel ja ma ei tea veel, kuidas sind aidata. Kuid proovin selle välja mõelda!» Ann tänas meest ja nad leppisid kokku kohtuda järgmisel päeval.
Sel ööl ei saanud Ann magada: ta mõtles Soovide Täitjale. Järsku kiskus ilm väljas tormiseks. Hakkas välku lööma ja kõik läks pimedaks. Tüdruk tundis kõhedust, kuuldes kedagi välisuksele koppivat, kuid läks siiski avama.
Niipea kui ta ukse avas, roomas sisse vikerkaarevärviline madu ja susistas talle: «Soovide Täitja ilmus ka minu juurde. Kui olin veel kala, tõotas ta täita mu unistuse ja muuta mind inimeseks. Aga vaata mind: selle asemel tegi ta minust mao. Ma ei saa sinna midagi parata, kui sa teda usud, aga tulin sind igaks juhuks hoiatama!»
Madu kadus tühjusesse. Tüdruk arutles voodisse minnes, kas keegi, kes tundub olevat hea, saab tõesti teha midagi sellist. Mõtles ja mõtles, kuni jäi magama.
Õhtul sai ta Soovide Täitjaga kokku samas kohas, kus eelmiselgi päeval. Kaugelt tulles nägi Ann, et mehel on suur kott käes.
Kummaline tegelane tuli tüdruku juurde ja ütles: «Ma mõtlesin välja, kuidas sind aidata. Võlusin sulle pisikese lennuki. See on siin kotis. Sisse istudes pead ütlema, kuhu soovid minna, ja see viib su kohale. Kuid sellega saab teha ainult kaks lendu: kosmosesse ja tagasi.»
Soovide täitja pidas natuke aega vahet ja jätkas siis. «Retke tohid alustada pärastlõunal ja tagasi pead jõudma südaööks. Kui teed midagi valesti või valel ajal, plahvatab see kaadervärk ja ma ei saa sind enam aidata.
Mõtle hoolikalt, enne kui reisi ette võtad.»
Jutu lõpetanud, andis ta koti tüdrukule ja kerkis taevasse — ilmselt pilvedele. Ann mõtles, et kui tema suudaks niimoodi maa ja taeva vahel hõljuda või lennata, teeks ta iga päev reisi kosmosesse ja tagasi, et näha, mis seal on juhtunud.
Kui järgmise päeva pärastlõuna kätte jõudis, otsustas tüdruk oma soovi täide viia. Ta tuletas täpselt meelde, mis Soovide Täitja oli öelnud, ning alustas. Vaevu jõudis Ann sõnada: «Kosmosesse!», kui ta oligi juba seal.
Lennuk tiirutas ümber planeetide ja tähtede.
Annil oli väga lõbus. Ühtäkki tuli talle meelde, et ta peab enne südaööd tagasi jõudma või muidu lennuk plahvatab. Ta polnud küll kindel, kas on juba öö, aga lausus end siiski Maale tagasi.
Kui Ann oli lennukist välja astunud, haihtus see. Tüdruk mõtles vikerkaarevärvilise mao sõnadele ja mõistis: too oli teinud midagi halba, et Soovide Täitja tema unistuse valesti täitis.
Ann sai igatahes kosmoses käia ning tal oli seal lõbus. Tüdruk oli õnnelik, et oli kohanud kummalist Soovide Täitjat.