/nginx/o/2020/04/02/13038207t1hab55.jpg)
Ülemaailmses eriolukorras said Tarvastu motoklubi eestvedajad rõõmustava uudise, et nendeni jõuab eurotoetustest ligi 2,4 miljonit, millega ehitada Raassilda suur moto- ja vabaajakeskus. Toetuse saamiseks pidid motoklubi juhid poolteist aastat tagasi tegema riskantse otsuse ja loobuma 1,4 miljoni euro suurusest abist.
Nelja aasta eest Raassilla motorada arendama asunud mittetulundusühing Tarvastu Motoklubi unistab suurest motokeskusest, mis tooks kohale sõitjaid kogu Euroopast. Eurotoetust sellele ettevõtmisele on käidud noolimas juba mitu aastat ning 2018. aastal tuli ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) uudis, et idee on abiraha saamiseks küps, kuid häda tekkis toetuse suurusega. Motoklubi lootis saada 2,4 miljonit, EAS pakkus 1,4 miljonit eurot. Meestele anti otsustada, kas lubatud raha võtta või jätta. Et miljonit oma taskust ei paistnud, tuli loobuda ja kogu ettevõtmine liikus euroraha küsijate reservnimekirja.
Teisipäeval tuli miljon juurde
Paari aasta jooksul selgus, et mitu täieliku rahastuse saanud ideed langes Eestis ära ning toetusraha jäi üle. Teisipäeval allkirjastas riigi tugiteenuste keskus otsuse, et Raassilla moto- ja vabaajakeskus saab küsitud 2,4 miljonit eurot, millele Viljandi vald paneb juurde 420 000 eurot.
Rada hakkab vastama rahvusvahelise autoliidu nõuetele ning selle tegemiseks kasutatakse Euroopa moodsaima rallikrossiraja salaretsepti. Selline on praegu Riias Bikerniekis, kus korraldatakse ka rallikrossi maailmameistrivõistluste etappi. Raassillas rada arendava Tarvastu motoklubi eestvedaja Peeter Peek ütles, et Riia raja tegijad on andnud lubaduse ehitada siia samasugused libedad kergbetoonist rajaosad.
/nginx/o/2020/04/02/13038206t1h34ee.jpg)
Nii nagu rallikrossiraja reeglid sätestavad, on rajakate 60 protsendi ulatuses asfalt ja selle vahele jäävad 40 protsendi ulatuses libedamad kergbetoonist lõigud. Lätlaste salaretsepti kohaselt on kergbetoonil lahtised liivaterad, mis tagavad reeglitekohase libeduse. Peeter Peek lisas, et lätlased on lubanud raja teha, aga oma salaretsepti nad ei paljasta.
Viljandi ja Mustla vahelise tee ääres paikneval Raassilla rajal korraldati võistlusi ka enne 2015. aastat, kui motoklubi seda arendama hakkas. Sealsel kruusarajal on peetud muu hulgas Tarvastu jäärajakrossi karikavõistluste etappe. Seekordsel olematul talvel saadi maha pidada vaid üks planeeritud kolmest etapist. Tulevikus Peegi sõnutsi seda muret ei ole ja rada püsib tugev ja aukudeta isegi siis, kui päev läbi kallab tugevat vihma.
Mujal Eestis Raassilda planeeritavaga võrreldavat rada ei ole, senistel radadel muutuvad libedad lõigud kehva ilmaga pehmeks ja auklikuks. Tulevikus soovitakse Raassillas korraldada Balti karikavõistluste ning Eesti meistrivõistluste etappe. Lisaks hakatakse seal tegema supermoto- ja driftivõistlusi ning vabal ajal leiab koha hobikart. Kui võistlusi pole, saavad võimaluse seal kätt harjutada kõik soovijad.
Projekti kogumaksumus on 2,8 miljonit eurot ja selle eest ehitatakse suur asfalteeritud võistlejate parkla ja kohtunike maja koos garaažiboksidega. Keskusesse tulevad veel pealtvaatajate tribüünid ning autoparklad.
Teist sellist võimalust ei tule
Viljandi vallavanem Alar Karu lausus, et rada on seni väga popp olnud ning kõik soovijad pole võistlema pääsenud.
Peeter Peek rääkis, et tänavu tahetakse leida riigihankega projekteerija ning teha valmis ehitusprojekt. 2021. aasta algul loodetakse kuulutada välja ehitushange ning sama aasta kevadel läheks ehitamiseks. Kui kõik kulgeb plaanide kohaselt, valmiks keskus 2022. aasta suve alguseks.
«Majanduskriis on just sobilik aeg sellise asja alustamiseks ning loodan, et kriisi järel saame järgmise aasta algul õiglase hinna,» lausus Peek. «Haarame härjal sarvist ja asume tegema, teist sellist võimalust enam ei tule.»
Vallavanem Alar Karu oli sama meelt. «Selline objekt kergitab maakonna konkurentsivõimet,» ütles ta. «Soomes olen käinud 1800 elanikuga vallas, kus on väga moodne rallikrossirada metsas. Üle Soome on selliseid radu palju ja tulemus on näha: vormel 1-s ja rallikrossis on soomlasi maailma tipus nii palju, et ühe inimese kohta on nad autospordis maailma valitsejad.»