Sisukord
Arvamus
Paberleht

Kolmas kodune koolinädal

4 min lugemist
Janika Gedvil, Viljandi abilinnapea. FOTO: Elmo Riig

KAKS ERILIST koolinädalat on möödas ja kolmas lõpule jõudmas. Me teame, et varsti, aprillis, tuleb koolivaheaeg hingetõmbeks ja siis vähemalt mai alguseni peab kodus õppimist jätkama. Optimistid loodavad 4. mail koolimajja naasta, realistid püüavad olukorraga võimalikult hästi toime tulla ja sellest kuupäevast kaugemale mõelda.

Koolid koguvad õpetajatelt ning lastelt ja nende vanematelt tagasisidet. Mina palusin oma sotsiaalmeedia sõpradel anda lapsevanema tagasisidet mitteametlikus, suupärases vormis. Sain arvamusi kokku üle 30 ja iga kooli lapsevanematelt, seega on mingi pilt olemas.

Kõik vastanud, kellest enamik olid emad, kinnitasid kui ühest suust, et esimene nädal läks kohanemiseks. Kohaneda tuli kodu kui õppekohaga, vanemal juhendaja rolliga, õpetajal kaugjuhendaja rolliga ning koolijuhil tühja maja ja tööhoos koolirahvaga.

Raskusi valmistas näiteks see, kui laps haigestus ja seetõttu ei osalenud kohe õppetöös: siis oli keeruline ree peale saada. Kui üks laps haiguse tõttu õppetöös ei osalenud, oli tal hiljem raske konsultatsiooni saada, sest õpetajal oli hääl ära. Vanemate soov on, et oleks konkreetselt teada ainekonsultatsioonid. Keeruline oli algul seegi, kui ülesandeid ja vastuseid jagati ja oodati eri kohtades: Stuudiumis, e-postis ja mujalgi.

Võib nentida, et vanematel on koduse õppetöö koordineerimine kergem siis, kui laps käib juba seitsmendas klassis või on veel vanem. Sellest künnisest edasi jõudnud noored saavad suures enamuses ise hakkama ja vanema abi kuigi palju ei vaja. Gümnaasiumiastmes õppivate noorte vanemad teatasid, et nende abi õppimises ei oodata ega vajata – koolilt on väga käepärased, mugavad ja arusaadavad juhendmaterjalid. Algklassilastele on vanemal tulnud õppimise juures aitamise kõrval palju rääkida ka tekkinud olukorrast, selgitada näiteks Lasteparki minemise ning sõprade küllakutsumise või neile küllaminemise keeldu.

SEGADUST TEKITAS algul töötähtaegadest kinnipidamine – see, kas nädala lõpp on reede või pühapäev, kas sel või järgmisel nädalal, kas ülesanne tuleb täna teha või pidi juba tänaseks tehtud olema ... Esimese nädala maht sõltumata vanuseastmest oli enamiku vanemate hinnangul ikka väga suur. Värskelt tärganud motivatsiooni, et nüüd saab kodus netis õppida, kiskusid alla punased hüüumärgid või mitterahuldavad hinded ning ülesannete kuhjumine. Õnneks kutsus ka minister üles vähem hindama. Õpetajate pinget on kindlasti vähendanud teadmine, et tasemetöid ei tule.

Kui haridusministrilt saavad toetuse Eesti koolijuhtide ühenduse pöördumises esitatud soovid, et põhikoolis lõpueksameid ei korraldataks, põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid seotaks lahti kooli lõpetamisest, hindamisel võiks kasutada hinnete asemel arvestatud-mittearvestatud-hindamist, on suur vastutuse koorem õpetajate õlgadelt ära ja asjatud pinged maandatud.

Need, kel oli kooli projektinädalatest e-õppepäevade kogemus, mõistsid, et nüüd kulub see marjaks ära.

Rõõmuga märkisid emad ära huvikoolide e-õppe. Nimetati hästi toimivat pilliõpet ja ka Skype’i vahendusel tehtavaid iluvõimlemise treeninguid. Vanematel oli hea meel, et huvihariduse pedagoogidki on e-õppele mõelnud ning tunnid ja tegevused toimuvad. See aitab õppureid hoida veidigi harjumuspärases rutiinis. Oldi tänulikud treeneritele, kes on lastele koostanud individuaalse treeningkava ja pakkunud neile võimalust nende tehtud pingutust hiljem koos videokõnes analüüsida.

Distantsõppe puhul valmistavad kindlasti peavalu popitegijad. Siinkohal tunnustussõnad koolide tugispetsialistidele ja abiõpetajatele, kes praegu töötavad tavatutes tingimustes. Need kavalpead, kes ise ei oska või ei viitsi, kipuvad klassi priimuseid ära kasutama, paludes nondel oma tööst pilti teha. Üks pilt oli ühes koolis rännanud poolte klassikaaslaste vahel.

Huvitav on aga see, et lapsed teevad praegu õppimises tunduvalt suuremat koostööd kui tavaoludes. Just õppimises, mitte spikerdamises. Osa õpetajaid ongi selle tendentsi ära kasutanud ja rühmapõhiseid ülesandeid andnud. Vanemad peavad seda mõistlikuks, sest nii säilivad õppimise kõrval sõbrasuhted. Sõprade võimaliku kadumise pärast muretsevad eelkõige algklassilapsed.

KÄITUMISHÄIRETEGA, autistlike joontega laste vanemate tähelepanek oli, et kodune õppetöö korraldus nendele lastele pigem sobib: keegi ei provotseeri ja tulemused on isegi paremad. Vanemad julgustavad koole ka tavaoludes saatma tähelepanuhäirega lapsi, juhul kui nad koolis väsivad, veidikeseks ajaks distantsõppele.

Heaks pidasid vanemad sedagi, kui õpetaja on leidnud aja ja võimaluse videos oma tuttavat nägu näidata ja otse suhelda. Vanemad panid õpetajatele südamele, et nad keskenduksid õpetamise protsessile, mitte kontrollimisele. Tähtsad on teadmised ja oskused, mitte nende olemasolu kontroll. On ka teada, et õpetajad ise on hädas sellega, et kontrollimistele kuluvad pikad õhtutunnid.

Perekonnad on saanud kindla teadmise, et lastele on vajalik päevaplaan, mis aitab (õppe)tööga joonel olla. Emade kindel soov ja ettepanek oli, et toimuks klassijuhataja videotund, mis aitab lastel end õppimismeeleolus hoida. Tuttav nägu ekraanil loeb.

Tallinna ülikooli matemaatikadidaktikud panid lastevanematele südamele, et õpetaja õpetab ja vanem toetab kõrvalt ning õpetaja ei tohi end e-kirjadega saadetavasse tagasisidesse ära uputada. Lapsed peavad end ise analüüsima ja hindama. Vanemad ootavad õpetajatelt ülesandeid, mis oleksid lastele jõukohased, sest vastasel korral hinnataks vaid vanemate õpetajaoskusega seotud geene. Oodatud on ka rohkem lõimitud aineid.

VILJANDI KOOLIDES õppivad lapsed ja noored on sisseelamise nädalatel kenasti hakkama saanud. Suur tänu kõikidele õpetajatele ja treeneritele, kes püüavad keerulises olukorras anda endast parima. Suur tänu kõikidele lapsevanematele, kes senisest enam oma lapse õpinguid toetavad. Üks ema nimetas positiivsena õpetajate pingutamist selle nimel, et teha õppimine huvitavaks ja õpetada lastele eluks vajalikke asju, mitte et nood mingit teksti sõna-sõnalt pähe tuubiksid. Teine ema on veendunud, et see keeruline olukord on suur õppetund õpetajatele ning samas võimalus arendada koolis välja uued süsteemid ja e-õppematerjalid, mida hiljem kasutada.

Lapsevanemad saavad aru, et õpetajad teevad kuldaväärt tööd. Õpilased mõistavad, miks nad vajavad õpetajat tahvli ees ja kui oluline on olla ennast juhtiv õppija. Lapsevanemad on heas mõttes üles ärganud ja tegelevad sellega, mis on elus kõige olulisem.

Üks väheseid isasid, kes vastas, kirjutas nii: suured virtuaalsed kallistused ja käepigistused kooli personalile, kes on kuldset tööd teinud. Eriolukorras oleme kõik, targad õpivad ja võtavad kogemuse tulevikku kaasa.

Seotud lood
02.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto