KIRI: Astmeline tulumaks on õige

Vaesema elanikkonna maksukoormust aitab vähendada astmeline maksustamine. Eestis soovivad astmelist ehk progresseeruvat tulumaksu Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond on kategooriliselt selle vastu. Ehkki nime poolest uuendusmeelne, näeb ta selles tonti.

Kui Eesti oleks demokraatlik riik, kus valitseb enamuse seisukohtade ülimuslikkus, asendataks praegune tulumaksusüsteem astmelisega, mis kergendaks toimetulekuraskustes olevate leibkondade olukorda.

Mina eelistaksin kolme või nelja astmega tulumaksu. Neli oleks parem, kuid siis muutuks süsteem raskemini hoomatavaks ja selle haldamine keerulisemaks.

Astmeline tulumaks on mõeldav muidugi üksnes siis, kui sellega ei kaasne üldist maksukoormuse kasvu. Proportsionaalse süsteemi korral on maksukoormuse protsendiline kasv paratamatu. Seda aitaks vältida määrade perioodiline korrigeerimine, aga see pole Eestis poliitilise kultuurituse tõttu paraku tõenäoline.

Tulumaksu osa on maksulaekumises tühine. See moodustab seitse protsenti riigitulust ja kümme protsenti maksutulust. Elanike ja ettevõtete panus jaguneb pooleks.

Tulumaksu määr on 21 protsenti. See ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine vahemikku 10,5—33,5 protsenti. Näiteks 1700-eurose kuupalga puhul läheb maksudeks 18,5 protsenti.

Saksamaal kõigub tulumaks 14 ja 45 protsendi vahel ning kuni 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal seega tulumaksu üldse tasuda.

Progresseeruvat tulumaksu on praegusest keerukam ja kulukam koguda ja hallata, kuid see on õiglasem. Kummatigi oleks selle rakendamine põhjendatud üksnes siis, kui see ei too endaga kaasa üldist maksukoormuse kasvu, mis pärsiks sisetarbimist ja halvendaks ettevõtluskeskkonda.

Tagasi üles
Back