Maailmarändurist muinasjutuvestja

Nora Raimo (keskel) koos sõprade Phili ja Ashikaga Nepalis matkamas. Foto: Erakogu

Nora Raimo on noor Viljandi juurtega naine, kellele meeldib reisida. Kui enamikule tähendab see nädalast täisteenindusega turismireisi, siis temaga on teised lood. Tema suundus oma reisile kaheksa aasta eest ja pole seniajani tagasi pöördunud. Kuidas võib teelolekust saada elustiil, mis muudab isiksust ning seda, kuidas ta maailma mõistab ja näeb?

Nora Raimo lugu sai alguse Floridast, sest just sealt pärineb tema esimene mälupilt. «Olin basseini ääres, kandsin Miki-Hiire maski ja limpsisin rannatoolis Coca-Colat. Olin siis kolmene, järelikult alustasin elu nautimist juba varakult.»

16-aastasena mõistis ta, et armastab üle kõige muinasjutte välja mõelda. Põhjust ei tulnud otsida kaugelt: et tema vanaisa Arvo Raimo oli Ugala teatri näitleja, sattus ta koolitundide arvelt tihtilugu etendusi vaatama. «Üheeuroseid sõbrapileteid sain ma endale lubada mitu korda nädalas, koolis igavusse suremist aga mitte. Sealt siis ka minu armastus lugude, teatri, filmide ja lõputute seikluste vastu.»