Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2020/03/31/13035020t1hbee3.jpg)
Viljandi linnavalitsus andis paarikümne ajaloolise vanalinna hoone korrastamiseks 23 000 eurot.
Linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialist Monika Vestman ütles, et taotlusi oli seekord arvukalt – 38.
«Raha eraldasime viimse sendini, reservi ei jäänud seekord midagi,» rääkis Vestman. «Toetust küsiti peamiselt akende ja uste restaureerimiseks ning fassaadi värvimiseks. Päris mitu ilusat ust hakkab tänavapildis peagi silma paistma. Mitu usinat korteriühistut, näiteks Laidoneri plats 1 ja Koidu tänav 8 restaureerivad hoone tervikuna. Nemad saavad ka linnalt selleks toetust. Eelarve on ju väike.»
Vestmani sõnul eelistatigi vanalinna eripära esile toovate arhitektuursete elementide restaureerimise toetamist. Raha sai küsida akende, uste ja luukide, rõdude, treppide, sammaste, tuulelippude ja piirete restaureerimiseks ning ajalooliste hoonete värvimiseks.
«Kulud, mis on seotud vundamendi, konstruktsioonide ja katusega, jäid ja jäävad ka edaspidi omanike kanda,» toonitas kultuuriväärtuste spetsialist.
Suurima toetussumma sai Viljandi mõis, mille paarikümne akna restaureerimiseks läks 3800 eurot. Laidoneri plats 1 hoone krohvimiseks ja värvimiseks anti 2000 eurot ning piirdeaia ehitamiseks sama palju. Koidu tänav 8 hoone värvimiseks anti samuti 2000 eurot.
Linnavalitsus arvestas toetuse suuruse määramisel objekti ajaloolis-kultuurilist väärtust ja eelistas restaureerimist koopia valmistamisele. Toetuse ülemmäär on pool tööde kogumaksumusest.
Vestman rääkis, et restaureerimistoetusi on jagatud paar aastakümmet ning nende najal on korrastatud mitu auväärses eas silmapaistvat ja väärikat hoonet.
«Omanikud on muutunud nõudlikumaks: pööningult leitud ehitusaegsed aknad viiakse parima restauraatori juurde, ajaloolise ukse või korstnapitsi taastamist kavandades uuritakse vanu projekte ja fotosid,» rääkis Vestman. «Koopia tegemine on lihtsam, koopia on sile ja terve, ent ei kõnele.»