Sisukord
Arvamus
Postimees

Terviseamet, ma ei saa aru!

4 min lugemist
Mait Allas FOTO: Erakogu

EESTIS AVASTATI esimene koroonaviirusse nakatumine 28. veebruaril. Sellest päevast alates on eestlaste pilgud suunatud Tallinnas Paldiski maanteel tegutseva terviseameti poole. Inimeste ootus on selge: nad soovivad saada arusaadavat, üheselt mõistetavat ja rahustavat infot. Paraku ei ole amet suutnud seda ootust täita.

MA EI OLE EKSPERT, kuid kõnealusel juhul ei peagi olema, et kritiseerida terviseameti kehva kommunikatsiooni. Iga kodanik peab aru saama, kui raske on koroonaviirushaigus, kuidas see levib, millised on sellega võitlemise meetmed ja miks neid tuleb rakendada. Kriisikommunikatsiooni puhul on kõige olulisem, et sõnum oleks selge, läbipaistev ja aus. Kriisiolukorras ei ole kohta hämamiseks ja vastandlike sõnumite edastamiseks.

2018. aastal kaitsesin Viljandi gümnaasiumis uurimistöö teemal «Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVI üldkoosoleku kriisi lahendamine». 2017. aasta aprilli alguses sai eelmainitud koosolekul alguse noroviiruse puhang. Veidi vähem kui 12 tunniga haigestus 200 osalejast 50, kellest 16 vajasid tilgutit, kohapeal oli kolm kiirabibrigaadi. See oli noortele, enamikus alaealistele korraldajatele suur proovikivi. Suhelda tuli osalejate, lapsevanemate, kiirabi ja riigiametitega. Kõik pidid olukorda mõistma ja kellelgi ei tohtinud tekkida paanikat. Uurimistööd tehes vestlesin mitme eksperdiga, kelle jutust koorus välja, kui oluline on kriisiolukorras anda oma sõnumeid edasi ausalt, selgelt ja arusaadavalt.

ÜKS NÄIDE, KUIDAS terviseamet püüdis parimat, aga välja kukkus ikka nii nagu alati.

26. märtsi hommikul teavitati avalikkust, et lisandus 134 positiivset koroonaviiruse proovi. Terviseamet asus inimesi «rahustama», et need on kahe päeva proovid (proovid tehti 24. ja 25. märtsil). 25. märtsi hommikul raporteeriti 35 uuest juhtumist (proovid tehti 24. märtsil), seega kokku 169 kahe päevaga. Eeldusel, et 24. ja 25. märtsil nakatus sama palju inimesi, tähendab see 84-85 positiivset proovi päevas. Senine lagi oli 68. Selgelt on märgata kasvu nakatunute arvus, kuid sellest ei räägitud, jättes õhku hulga küsimusi ja tekitades hea pinnase vandenõuteooriatele. Kuidas pidi terviseameti väljasaadetud sõnum, et need on kahe päeva proovid, ühiskonda rahustama ja mõjuma arusaadavalt? Tegelikult eksitati rahvast.

Veelgi kummalisemad on lood kaitsemaskidega. Miks maski kanda? Kes peaks maski kandma? Kas tervetel on seda mõtet kanda või siis ikkagi ei ole? Ühes ja samas kirjutises («Euroopa maskihange venib, terviseamet otsib teisi tarnevõimalusi», ERR, 22. märts) väidetakse, et meditsiiniline mask kaitseb eelkõige patsienti kirurgi hingamisteedest pärit osakeste eest, maskid on olulised, et kaitsta terveid inimesi, sealhulgas arste ja teisi eesliini töötajad, ning lõpetuseks, et sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest. Saaremaal visiidil käinud minister Kiigel oli kaitsemask ees. Samas on meedias silmata palju uudiseid, milles ärgitatakse tavainimesi mitte maski kandma. Mina ei ole lõigu alguses toodud küsimustele vastuseid saanud. Kas teie olete?

PÄEVAST PÄEVA toimuvad pressikonverentsid. Niisuguseid ettevõtmisi on mõistlik korraldada siis, kui on rahvale midagi päriselt öelda. Pressikonverentse kuulates tekib paratamatult küsimus, kas pandi eelmise päeva salvestis mängima. Informeerijad räägivad sama juttu, vaid nakatunute arv on muutunud, sageli on ajakirjanike küsimused samuti sarnased. Kokkusaamise fookus ja eesmärk – jagada kiiret ning tõeliselt olulist informatsiooni – on hägustunud.

Siinkohal meenub muinasjutt lambakarjusest ja tema valeappikutsetest. Kui häda päriselt käes oli, ei olnud enam kedagi appi tulemas. Sama võib juhtuda pressikonverentsidega. Praegu antakse edasi võrdlemisi teisejärgulist infot, inimesed on väsinud nendest pressikonverentsidest, kus enam midagi uut ei ole. Kui ühel päeval ametnikel ja poliitikutel meile päriselt midagi öelda on, siis vahetame raadiojaama, sest mõttes keerleb vaid üks: ega sealt midagi uut ja mulle kasulikku nagunii öelda.

Paraku on möödalaskmisi veelgi. Üks põletav teema on olnud proovide võtmine. Väita, et uus strateegia on võtta neid ainult riskirühmadesse kuulujatelt vaid seetõttu, et haigus keskealistel enamasti eriti ägedalt ei avaldu, oli äärmiselt küüniline ja eksitav. Tegelikkus oli ju see, et lihtsalt võimekust ei olnud rohkemaks. Nüüdseks võetakse proove küll ka teistelt inimestelt, kuid sellegipoolest ei ole nende võtmise ulatuse koha pealt konsensust.

Mul on raske võtta seisukohta otsuste suhtes, mis on tehtud seoses plaanilise ravi edasilükkamisega, kuid kommunikatsioonis oli järjekordne ebaõnnestumine plaanilise ravi katkestamine küll. See katkestati väidetavalt seetõttu, et kaitsta patsiente ning koondada meditsiiniline võimekus võitlusse koroonaviirusega. Kiirelt tuli järgmine infokild, et isikukaitsevahendeid jätkub vaid nädalaks. On ju selge, et ilma isikukaitsevahenditeta kirurg operatsioonile ei lähe. Taas on esitatud pooltõdesid ning asja tuum on jäetud lugejate enda välja nuputada.

INGLISE KEELES on hea väljend last, but not least (viimane, kuid mitte vähe tähtis). 26. märtsil avaldas Postimees oma veebikeskkonnas video, milles on äärmiselt hästi selgitatud, kuidas COVID-19 ära tunda ning mida see viirus inimesega teeb. Video on üle nelja minuti pikk ja väga asjalik. Säärane video oleks pidanud tulema terviseametilt, mitte Postimehelt. Kellel on kohustus ja vastutus suurendada teadlikkust raskest viirushaigusest?

Niisuguseid näiteid saab tuua paraku veel. Praegusel keerulisel ajal on äärmiselt oluline, et kodanikel oleks usaldusväärne info, et keegi ei asuks talitama «Minu sõber Standfordi ülikoolist soovitas, et ...» jutu põhjal. On tähtis, et inimesed oleksid informeeritud ja saaksid aru sellest, mida neile on öeldud. Siinkohal tuleb olla otsekohene, aus ja siiras. Ei saa jääda ruumi kaheti mõistmiseks.

MEEDIAS TOIMUVA suhtes tasub praegu olla eriti kriitiline, eristada tõde pooltõest. Samuti on oluline kinni pidada kõigist juhistest, et me kõik saaksime võimalikult kiiresti oma tavapärase elu juurde naasta.

Ma soovin kõigile sellel enneolematul ajal jõudu ja jaksu vastu pidada. Elame selle kriisi üle ja saame senisest veelgi tugevamaks. Head tervist!

Seotud lood
31.03.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto