Sakala uuris Viljandimaa abiturientidelt, kuidas neil on koduõpe läinud ning mida nad arvavad sellest, et riigieksameid ei pruugi tulla. Oli neid, kes eelistavad eksameid, aga ka neid, keda eksamite ärajäämine ei heidutaks.
Abituriendid pingutavad olenemata olukorrast eksamite nimel
Kristiina Uus, Viljandi gümnaasiumi abiturient
Kristiina, kuidas sulle kodus õppimine on istunud?
Meie koolil on võrreldes teiste koolidega selles mõttes hästi, et õpetajad hakkasid juba paar päeva varem ette valmistama ja plaane välja mõtlema. Minu arust kõik toimib ja suuremaid probleeme pole olnud. Meeldiks muidugi rohkem koolis käia, ehkki saan kodus ka hakkama.
Mida arvad sellest, et pole veel teada, kas sel aastal riigieksamid tulevad? Kas oled võimalike eksamite pärast mures?
Töö ei ole praegu nii intensiivne, kui oleks koolis, ja ei ole seda pinget, et eksam on kohe tulemas ja tuleb kõvasti valmistuda. Veidi segadust on, et mis täpselt ja kuidas. Mina teen lihtsalt ära ülesanded, mis õpetajad annavad. Näiteks matemaatikaga on lihtne: võtad vanad materjalid ette ja teed. Kui on küsimusi, saab küsida. Eesti keelega on teine lugu, sest see on natuke loovam aine. Seal mingid reeglid on, mida saab ise kodus õppida, aga palju on ikka kõike muud ka, näiteks kirjandi kirjutamine. Võib-olla selle suhtes on mul kartus isegi suurem. Mina inglise keele eksamit tegema ei pea, sest tegin rahvusvahelise tasemeeksami ära, aga võib olla neil, kel see tulemas, on ka sellega raskusi. Rääkimist kui sellist ei saa üksi väga harjutada.
Kui läheb nii, et eksamid jäävad ära, siis lihtsalt läheb ja sinna ei saa midagi parata. Seda tunnet küll ei ole, et miks ma kolm aastat ilmaasjata õppisin. Isegi kui juhtub, et riigieksameid ei ole, tuleb ülikooli sisseastumiskatsetel neid teadmisi ikka rakendada.