Päevakommentaar. Kas haiguslehtede plahvatuse võis tuua majanduskriis?

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

13. märtsil algas Eestis erakorraline olukord ning inimesed suruti teineteisest eraldi. Ära jäid kõik kontserdid ja muud kogunemised ning oleks ju alust arvata, et koroonaviiruse eemalehoidmine aitab vähendada ka kõigi teiste nakkuste levikut. Terviseameti andmed näitavad aga kardinaalselt teist pilti.

Kui märtsi algul nakatus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ametlikel andmetel 3500 inimest nädalas, siis sel nädalal, kui inimesed suures osas kodus püsisid, igal võimalikul hektel käsi pesid ja desinfitseerisid ning üksteisest võimalikult kaugele hoidsid, toimus plahvatuslik haigestumiste kasv. Ühe nädalaga registreeriti viirusnakkusi 5600 juhul. Samal ajal kahanes näiteks laboris tuvastatud gripijuhtumite arv saja võrra, umbes 200-ni.

Mis siis juhtus? Kuidas on võimalik, et väga suur osa inimesi täidab hügieeninõudeid ja on sisuliselt karantiinis, aga need kõige lihtsamad nakkused, mis väljenduvad enamasti valutavad kurgus, nohus ja võib-olla ka kerges palavikus, ründavad sellise maruga, mida pole ammu nähtud?

Edasi saab vaid spekuleerida. Kas kõik need inimesed on ikka haiged või leidsid nad haigushüvitises mooduse saada järgmise paari nädala jooksul sissetuleku. Kui on võimalik valida nulli ja sissetuleku vahel, mis on 70 protsenti keskmisest palgast, on selge, et valitakse teine võimalus. Liiati tegi riik otsuse, et erakorralist olukorda arvestades makstakse hüvitist esimesest päevast alates.

Just 16.–23. märtsini suurenes haiguslehtede alustamine lausa plahvatuslikult.Mullu anti neid nädala jooksul 9882, tänavu aga 36 048.

Need, kes mäletavad enam kui kümne aasta tagust kriisi, mäletavad sedagi, et just kriisi algul kerkis järsult haigestumiste hulk ja eeskätt nendes ettevõtetes, kus tuli asuda koondama või saadeti inimesi sundpuhkusele. Tagantjärele tunnistas mitu elus esimest korda haiguslehel olnud ehitajat, et see paari nädala pikkune haiguslehega paus aitas mõtteid klaarimaks saada. Turgutada polnud vaja mitte niivõrd füüsilist kui vaimset tervist.

Kindlasti on ka võimalus, et kui varem läks löriseva nina, punaste silmade ja valutava kurguga inimene vapralt tööle mõttega, et mida see 37,5 palavik ikka kurja teeb, siis nüüd on nad kenasti kodus. Haiguslehega.

16. märtsist saab patsiendiportaalis iga inimene ise haiguslehte alustada ning seda on ka usinalt kasutatud. Haigekassa küll kinnitab, et perearst vaatab kõik iseseisvalt haiguslehe alustanud inimesed üle ja otsustab, kas inimene ikka on leheks piisavalt haige. Samas on perearstid ülekoormatud ning iga inimest pole mõtet ülevaatuseks arsti juurde kutsuda. Vähemalt esialgne otsus tehkse telefonikõne põhjal.

Arvud näitavad, et ehkki eelmise aasta märtsi esimese 23 päeva jooksul oli haiguslehel 10 000 inimest rohkem kui praegu – 134 022 inimest mullu ja 124 739 tänavu –, siis just 16.–23. märtsini suurenes haiguslehtede alustamine lausa plahvatuslikult. Mullu anti neid nädala jooksul 9882, tänavu aga 36 048. Viimastel päevadel näeb haigekassa küll rahunemise märke.

Kes aga saavad üldse diagnoosi, mis ametlikult kõlab "täpsustamata ülemiste hingamisteede viirusnakkus"? Nagu selgitas terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, antakse see kõigile neile, kes kurdavad nohu, köha, kurguvalu ja palavikku, aga kellele pole koroonatesti tehtud või on see ostunud negatiivseks. Samuti said selle diagnoosi ja haiguslehe kõik need, kes on olnud kontaktis COVID-19 patsiendiga ja on pidanud seetõttu püsima isoleerituna oma kodus.

Seda, et terved inimesed tormaksid haiguslehti võtma, haigekassa uskuda ei taha. Seda, kas haiguslehe uudsel moel alustamise võimalusel, täpsustamata ülemiste hingamisteede viirusnakkuse diagnoosil ja haiguslehtede arvul on omavaheline seos, haigekassa öelda ei saa. Kokkuvõtted tulevad hiljem, aga nendega läheb aega, sest haigekassa ravikindlustuse osakonna töötajad sisuliselt upuvad töösse.