Sisukord
Paberleht
Postimees

Eriolukorra proovikivi kutsekoolidele

4 min lugemist
Marge Hein, Viljandi kutseõppekeskuse huvijuht FOTO: Erakogu

ÕPILASED ON Eestis distantsõppel olnud poolteist nädalat. Süsteemi head ja vead on välja tulnud. Lapsevanemad rõõmustavad, kui kehalise kasvatuse tundidega saavad lastel toad hoolikalt koristatud, aga mitme lapsega peredes on keeruline jagada arvutiaega ning see on kaasa toonud muudatusi aja- ja rahaliste ressursside kasutamises. Nõustun Mailis Repsi 24. märtsi pressikoosolekul öelduga: «Meie lapsed õpivad edasi ja ei ole näha mahajäämust.» Meie üldhariduskoolid on teinud suurepärast tööd e-õppe rakendamisel.

Eesti 2020. aasta elukestva õppe strateegia üks strateegiline meede oli digipööre koos oma kõikide alaeesmärkidega. Et digipöörde vajalikkust on mõistnud koolijuhid ja õpetajad laiemalt juba aastaid ning koolides on selle teemaga aktiivselt tegeldud, oli olemas valmisolek praeguseks üleriigiliseks ­e-­õppe rakendamiseks. Paljud seni tasulised keskkonnad on ajutiselt oma materjalid ja võimalused kõigile tasuta kättesaadavaks teinud. Matemaatika- ja füüsikatunnid saavad antud, kohustuslik kirjandus loetud.

Mis saab praktilistest tundidest kutsekoolides? Kuidas õpib noor kodus müüri laduma, seina krohvima, autot parandama või restoranikliendile väärilist lõunat tegema ja serveerima? Kutsekoolid ja üldhariduskoolid on selgelt erinevas olukorras.

KUI VILJANDI kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus 13. märtsil kooli töötajad kokku kutsus ja selgitas kooli järgmisi samme e-õppele üleminekul, oli õpetajate ehmatus esialgu päris suur. Mida teha praktiliste tundidega? Mis saab õpilastest, kes on ettevõtetes praktikal? Kuidas valmistuda lõpukursustega lõpueksamiteks, mis eeldavad praktiliste tööde tegemist? Kuidas jagada praktiliste õppeainete e-materjale, mille loomine võtab aega?

Kutseõppekeskus alustas kodusõpet õpilaste kevadise vaheajaga. Töötajatele aga puhkust ei antud, vaid algas kibekiire ettevalmistusaeg kodusõppe korraldamiseks. Nõukogu pidas iga päev videokoosolekuid. Lepiti kokku peamistes õpikeskkondades, suhtlusviisides ning kooli abimeetmetes uute e-kursuste loomiseks.

Möödunud nädalal valmis meil e-kursuste register, mille põhjal teame nüüd täpselt, milliseid õppeaineid ja millises mahus saame kodusõppe perioodil kohe anda, milliseid õppeaineid saame peagi veel anda ning milliste õppeainete andmine on raskendatud või antav piiratud mahus õpitavatest oskustest lähtuvalt. Andmete põhjal sai möödunud kolmapäeval valmis ka järgmise nädala tunniplaan, milles on sees vaid need ained, millega saab alustada täielikku e-õpet. Seejuures on kõigile koolipere liikmetele selgelt öeldud, et kaks nädalat on olnud õppimisaeg nii õpilasele kui õpetajale.

Teadmatusest tekkinud eksimused ja arusaamatused suhtlemisel on loomulik osa praegusest õpiprotsessist, üksteisega tuleb olla kannatlik. Selle nädala lõpus küsitakse kõikidelt õpilastelt tagasisidet esimese kodusõppe nädala kohta. See on vajalik, et parandada ettenägematuid kitsaskohti, tagada igapäevane õppetöö maht ning teha paremaid juhtimisotsuseid distantsõppe järgmisteks nädalateks.

Sel esmaspäeval traditsiooniliselt kell 15 oli õpilasesinduse koosolek ja teisipäeval kooli töötajate üldkoosolek. Mõlemad toimusid loomulikult virtuaalkeskkonnas ning üks peamisi eesmärke oli saada esmast tagasisidet esimese e-õppepäeva kohta. Saime teada, et vaheajale minek ja korralik ettevalmistusperiood oli õige otsus: tunnid toimusid ning õpilased olid kogu korraldusega üldiselt rahul. Seda oli tõesti tore kuulda. Samas selgus see, mida me niigi teadsime: erialati ja õpperühmati on erinevused nii e-õppe rakendamise võimalustes kui ka õpilaste digipädevuses.

ÕPILASTE TOIMETULEKU toetamiseks on tehtud hulk samme. Kõikides osakondades on põhirõhk teoreetilistel tundidel ja lihtsamatel praktilistel ülesannetel (näiteks juurviljade lõikumine prae valmistamise asemel), õpetajad on teavitanud õpilasi e-konsultatsiooni aegadest, mil on võimalik õpetajaga video vahendusel otse suhelda. Kõik õpetajad on õpilastele e-kirja teel kättesaadavad tööpäevadel kella 9–15. Õpilasi aidatakse tehniliste probleemide korral. Kui õpilasel pole kodus arvutit, laenutab kool talle selle tasuta. IT-erialade õpilased ütlesid õpilas­esinduse koosolekul, et nendele on üleminek olnud väga kerge, sest neile oli kogu õpitav materjal juba varem e-kursustena kättesaadav, õpetajad suhtlesid aktiivselt arvuti vahendusel ja kasutasid palju e-keskkondi. Küll aga tõdeti, et tuntakse puudust vahetust suhtlemisest oma rühmakaaslastega.

Oleme olukorras, kus kõik, kes tahavad õppida, saavad seda teha. Sel kolmapäeval toimus tarkvaraarendajatel lõputööde eelkaitsmine. Hindamiskomisjoni kuulus lisaks kooli töötajatele välislektor Lennar Kallas. Julgen öelda, et praegu on kõik koolitöötajad positiivsed ning seisukohal, et me saame uues olukorras hakkama. Kodusõppe korraldamine on küll paras proovikivi, aga suurepärane võimalus viia e-õpe koolis uuele tasemele. See on tõeline aastatega vaikselt arenenud ja nüüd kulmineeruv digipööre meie kutsekoolis.

24. märtsil selgus, et koolid ei saa aprillis tavapärase õppetöö juurde naasta ning pole kindel, et see on võimalik ka mais. Heal juhul toimuvad kutseeksamid juunis. Seega on meie koolil nüüd uus eesmärk: saavutada koduõppel viimase kursuse õpilaste valmisolek kutseeksamite läbimiseks. Arvuti- ja teenindusõppe osakonna juht Tiina Tambet on kindel, et saame kõik vajalikud tunnid e-õppes korraldatud. Õnneks läbisid lõpukursuse kokad oma ettevõttepraktika sügisel, nii et sellega probleeme ei ole. Kui õpilastel on võimalik vähemalt kaks nädalat praktilisi ülesandeid tehes koolimajas eksamiteks valmistuda, siis on nad juunis eksamite sooritamiseks valmis.

Ehitusõppeosakonnas loodetakse, et eriolukorrast hoolimata saavad osakonna õpilased jätkata praktikat ettevõttes. Nimelt on kõik osakonna lõpukursused ehk kolmanda kursuse ehitusviimistlejad, üldehitajad ja elektrikud praegu ettevõtetes praktikal. Kui õpilased saavad praktikal olla, lihvida oma oskusi ja omandada töös vilumust, on nad juunis pärast lühikest ettevalmistusperioodi koolis kutseeksamiteks valmis. Kui aga ettevõtted oma uksed sulgevad, on lõpetamine nominaalajal suure küsimärgi all. Noorematel kursuslastel on olukord kergem, sest nad saavad praktika suvel ning järgmisel või isegi ülejärgmisel õppeaastal (esimene kursus) järele teha.

Auto- ja metalliõppeosakond on toonud teooriaõppe ettepoole, sest nendel erialadel on praktiliste tööde tegemine distantsõppena keeruline. Praktilised tööd kuhjuvad maisse ja juunisse. Pole päris selge, kuidas õpetada autode parandamist või keevitustöid distantsilt, aga osakonnajuht Jaan Mätas on olnud kindel, et lõpukursuste valmisolek kutseeksamiteks on saavutatav. Samas on keevitajate üks lõpurühm praegu ettevõttepraktikal ning mais lähevad praktikale rehvitehnikud. Nendegi lõpetamine sõltub ettevõtete võimalustest praktikat korraldada. Praegu on õnneks ainult mõni üksik õpilane kaotanud oma praktikakoha turvalisuse kaalutlustel ning neid on olnud võimalik lülitada ümber e-õppesse.

Soovin kõigile enesedistsipliini ning riigi soovitustest ja korraldusest kinnipidamist – nii jõuame kiiremini tavaolukorda tagasi. Kaugtöö on hea, aga kolleegide ja õpilastega õlg õla kõrval töötada on parem!

Seotud lood
26.03.2020 28.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto