/nginx/o/2020/03/26/13027575t1h0def.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjon alustas tööd 13. märtsil. Kui algus oli äärmiselt pingeline, siis sel nädalal koguneb kriisikomisjon koosolekuteks üle päeva. «Oleme aga valvel, infovahetus käib ja kui tekib vajadus, koguneme ka erakorraliselt,» ütles komisjoni juht professor Joel Starkopf.
Tartu ülikooli kliinikumi kodulehe ülaservas on nüüd punaste tähtedega rida «Covid-19 info». Sealt nägi üleeile, et haiglaravil on kaheksa patsienti, neist viis nakkushaiguste ja kolm intensiivraviosakonnas. Puusepa tänav 8 hoone kahele korrusele loodud uues nakkusosakonnas on ruumi 48 patsiendile, lisaks on kliinikumis võimalik koroonahaigetele sisse seada 45 intensiivravikohta koos hingamisaparaadiga.
Neli koroonahaiget on Maarjamõisa haiglast välja kirjutatud.
/nginx/o/2020/03/26/13027574t1h8f9f.jpg)
Professor Joel Starkopf, kuidas koroonahaiged haiglasse satuvad? Kas neil kõigil on olnud väga raskesti talutavad sümptomid?
Jah, valdavalt on olnud põhjuseks rasked sümptomid. Neil on olnud järjest süvenev nõrkus ja köha ning palavik, mis tõuseb 39–39,5 kraadini. Piinav ja valus köha ongi lõpuks olnud need põhjused, millega nad on kiirabi või perearsti poole pöördunud ning miks nad on haiglasse suunatud.
Osal neist on kaasuvad haigused, mis on samuti olnud argument. Kas südamepuudulikkus või diabeet või kõrgvererõhktõbi.
Kuidas koroonapatsientide nakkusosakond välja näeb?
Haiged viibivad seal täieliku isolatsiooni tingimustes ruumides, kus varem töötas ortopeediaosakond. Nii arstid kui ka õed on riietatud kaitsekostüümi, mis tähendab prille, maski, kitlit, kindaid ja jalanõusid. Õed töötavad kolmetunniste vahetustega ja arstid vastavalt visiidivajadusele. Juba kolm tundi kaitsekostüümis olla on suur väljakutse igale meedikule.
See on ränk töö ja mul on väga suur austus nende inimeste vastu. Ortopeediaõed, kes varem töötasid kirurgiaosakonnas, on nädalaga õppinud ümber, töötamaks nakkushaiguste osakonnas. Nad on olnud väga tublid. Samamoodi on erakordselt tublid kõik arstid ja residendid.
Kas voodid on vaheseintega eraldatud?
Patsiendid on praegu ühekaupa palatis, igaühel on omaette WC ja duširuum ning voodi kõrval hapnikuravivõimalus. Nad võivad vajaduse korral ka telefoni teel oma probleemidest märku anda.
Paras logistikaülesanne on olnud, kuidas kõige ökonoomsemalt korraldada igapäevaseid raviprotseduure ja toimetamisi. Näiteks kuidas viia sellesse osakonda toit, lahendada sanitaarprobleemid ning kuidas osakonnast välja viia kasutatud kaitsevarustus ja nakkusohtlikud jäätmed.
Palun kirjeldage tööd intensiivraviosakonnas.
Tavainimesele on see suhteliselt kujuteldamatu. See on hoopis teine maailm võrreldes mittenakkusohtliku intensiivraviga.
Kas seal on haiged kapslis?
Ei ole. Nad on ühekohalistes isolaatorites, kus on negatiivne rõhk. Tavainimesele kujuteldamatu on töötajate kaitsevarustuse aste, millest me nagu kord ja kohus kinni peame, ning need protseduurid, mis teha tuleb, on märkimisväärselt invasiivsemad kui nakkushaiguste osakonnas.
Mis need on?
Kõik, mida intensiivravi nõuab. Patsiendile on paigaldatud hingamistoru, ta on hingamisaparaadi all. Tal on veenikanüülid, et organismi ravimeid ja lahuseid viia. Ta on narkoosis ja põetamise ajal kõhuli. Juba see on ettevõtmine, kuidas narkoosis patsienti, kes on hingamisaparaadi all, kõhuli keerata. Selleks läheb vaja kolme-nelja inimest.
Miks kõhuli?
Maailmas on just niisugust ravimeetodit soovitatud. Veenvad uuringud on kinnitanud niisuguse asendi efektiivsust kopsukahjustusega haiguste puhul.
Kas need neli, kes on haiglast välja kirjutatud, viibisid samuti intensiivraviosakonnas?
Ei, väljakirjutatud on kõik olnud nakkushaiguste osakonna patsiendid.
Kas mõni intensiivravipatsient on juba pääsenud tavalisse nakkusosakonda?
Ei ole. Need kolm, kes on meile nii raskes seisus tulnud, on kõik seniajani hingamisaparaadi all. (Kolmapäeva hommiku seisuga – toimetus.)
Kas te ravite nad terveks?
Need on üldse esimesed selle haigusega haiged, keda me ravime. Olen seetõttu prognoose tehes väga ettevaatlik. Näeme, et kopsukahjustus on väga tõsine.
Näeme aga ka, et kopsukahjustus võib tabada suhteliselt heas või normaalses seisundis ning normaalse füüsilise aktiivsusega 50–60-aastasi inimesi.
Me näeme esimeste päevadega, et see kõik taandub visalt. Teisisõnu: oleme saanud kinnitust sellele, mida muu maailma kolleegid erialakirjanduses on juba kirjeldanud.
Mida koroonaviirus kopsuga teeb?
Kopse tabab viiruse sissetungimise tõttu järjest leviv põletikureaktsioon, tekib ulatuslik kopsupõletik, kopsude õhusisaldus väheneb, gaasivahetus halveneb. Inimene ei saa niisuguste kopsude kaudu vajalikul määral hapnikku kätte.
Kui palju niisuguseid intensiivravipatsiente suudab Tartu ülikooli kliinikum vastu võtta?
Tavaolukorras on meil täiskasvanutele 51–53 kolmanda astme intensiivravi voodikohta, mis tähendab, et need on hingamisaparaadiga voodikohad. Tavaelus on nende kohtade täitumus 75–80 protsenti. Seal on südameinfarkti- ja traumahaiged, aga ka näiteks teiste infektsioonhaigustega patsiendid. Üks osa on plaanilistele kirurgilistele haigetele, kes vajavad aparaadi all hingamist lühikest aega pärast operatsiooni – südame- ja ajukirurgia patsiendid. Niisiis saame neist voodeist mingi hulga vabastada. Samal ajal saame teatud hulga uusi intensiivravikohti juurde luua.
See on väga dünaamiline protsess, mis sõltub sellest, millisel hulgal tuleb meile haigeid mööda kaht rada, kus ühed on COVID-positiivsed ja teised mitte. Praegu oleme võimelised koroonaviirushaigetele eraldama 45–50 intensiivravi voodikohta koos hingamisaparaadivõimalusega.
Kes on olnud ja on Maarjamõisa senised koroonapatsiendid?
Meil ravil olnud ja ravil olevast 12 haigest on kaks 20–40-aastased, neli 41–60-aastased ja viis 61–75-aastased ning üks on vanem kui 75-aastane. Kolmandik on naised ja kaks kolmandikku mehed.
Mis valdkonnas need inimesed tegutsevad?
Nad on väga erinevate valdkondade inimesed. Et Võru on olnud üks puhangukolle Eestis, on meie patsientide hulgas mitu inimest Võrumaalt. Seepärast manitsen Võrumaa rahvast täie tõsidusega, et nad peaksid kinni kõigist neist reeglitest, mille valitsus on sisse seadnud. Hoidke distantsi, peske korralikult käsi, hoidke oma eakaid, aga ärge unustage, et ka suhteliselt noored inimesed võivad raskelt haigestuda.
Meil on aga ravil ka Tartu inimesi, kõik ei ole võrukad.
Millal saabub Eestis haigestumise tippaeg? Kas kuue või kümne nädala pärast või paari nädalal pärast?
Väga palju sõltub Eesti rahva käitumisest.
Ma isiklikult arvan, et need isolatsioonimeetmed oleksid pidanud olema veel kiiremad ja jõulisemad. Suured kaubanduskeskused oleksid pidanud suletud olema juba kolmapäevast. See ongi võtmeküsimus.
Aga ennustada on raske. Oleme esialgu ennustanud tulevikku aprilli kolmanda nädalani ja see ennustus näitab haigete arvu kasvu.
Me siis ei pääse suuremast puhangust kuidagi?
Muidugi elame paremas lootuses. Meil on aga ennustamisel abiks teadlased ja statistikud ning matemaatika on kõige täpsem teadus üldse. Neid mudeleid eirata ei saa. Tõenäosuse ja selle usaldatavuse piirid on muidugi suured. On vaks vahet, kas Eestis tuleb 90 või kuni 300 haiget.
Rõhutan veel kord olukorra tõsidust. Võib küll tunduda, et 404 nakatunut (terviseameti kolmapäevased andmed – toimetus) ei ole palju, aga kinnitan, et meie populatsiooni kohta on see väga suur haigestunute arv.
Kuidas läheb sel kliinikumi töötajal, kes sai positiivse proovitulemuse eelmisel nädalal?
Jah, üks meie töötaja, kes haigestus, on paranenud.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)