Sisukord
Paberleht
Postimees

Maarjapäeva hommikul sai päike oma laulu

1 min lugemist
Maarjapäeval on kena komme tervitada tõusvat päikest lauluga. FOTO: Kaie Mölter

Komme koguneda maarjapäeva hommikul Viljandis Teise Kirsimäe järvepoolsele servale päikesele tervituseks laulma ulatub eelmisesse sajandisse ning eriolukorrast hoolimata kostis tänagi lossimägede servalt laule.

Kõlasid tervitus päikesele, noorele neiule hoiuatuslaul abielumeeste eest ja viimaks lugu sellest, kui neiud peaksid siit maalt kõik ära minema ja maale saabuks neiunälg.

Ene Lukka-Jegikjani algatatud maarjapäevahommiku traditsiooni jätkumise eestvedaja on viimastel aastatel olnud Kairi Leivo ning päikest tervitama tulnud naisi on mõnikord olnud lausa paarikümmend. Täna mõistetavalt kedagi kutsud polnud, kuid Kairi Leivo oli kohal ja tema eestlaulmislel maarjapäeva päike tervitatud sai.

Rahvakalender ütleb, et maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev või kapsamaarjapäev on üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mis tõi kogu aastaks õitsva välimuse ja puna põsile.

Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Maarjapäeval olid keelatud naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine ja põranda pühkimine. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse ja kanti valgeid rätikuid.

Seotud lood
25.03.2020 27.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto