Koroonaviirus on diagnoositud 404 inimesel. Viljandimaal uusi nakatunuid polnud

Toimetaja: Triin Loide
Copy
Haigestunu testimine Viljandis
Haigestunu testimine Viljandis Foto: Elmo Riig

Terviseamet märkis pressiteates, et 25. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 404 inimesel. Proove oli kokku tehtud 4809, neist eile tehti 768. Enim uusi nakatunuid tuvastati Tartumaal.

Uusi nakatunuid lisandus 35, neist 11 Tartumaal, kaheksa Harjumaal, kaheksa Võrumaal, kaks Ida-Virumaal, kaks Pärnumaal, kaks Saaremaal, üks Lääne-Virumaal ja üks Põlvamaal. Üle 60-aastaste nakatunute osakaal on 19 protsenti.

Eileõhtuse seisuga vajas Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 28 patsienti, neist seitse on intensiivravis ja viis kriitilises seisundis. Haiglatest on välja kirjutatud kaheksa inimest.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb terviseameti sõnutsi helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustes on ööpäev läbi avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Proovitegemise vajalikkust hindab perearst. Kui inimene haigestub, peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest kõiki, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha ja väike palavik, tuleb püsida kodus ning vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

MIDA TEHA?

* Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

* Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

* Väldi kontakti ehk hoia vähemalt meetrist vahet inimestega, kellel on välised haigustunnused, näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

* Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

* Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

* Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas ega olnud võimaliku nakatunuga kontaktis, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

* Ära tarbi toorest või vähe küpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

* Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

* Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi, helistades numbrile 112. Sealjuures tuleb teavitada tervishoiutöötajat võimalikust nakkusohust. Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Allikas: www.koroonaviirus.ee

Tagasi üles