Maske saabub juurde. Terviseamet kordab, kuidas neid kasutada

Kaitsemaskides inimesed. Foto: Elmo Riig

Terviseamet saab isikukaitsevahendeid enamasti Eesti tarnijate kaudu ning Hiina tootjatelt. Praeguses olukorras on logistikaettevõtetel tõrkeid ning tellimuste tarne võib viibida, selgitab tervisamet pressiteates ja kordab üle maski kandmisega seotud tähtsamad küsimused.  

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask, mis on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, Kui mask kas või korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne täieliku eest võtmisega ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna paljunemiseks bakteritele, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil, kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Tuleb aru saada, et need ei ole isikukaitsevahendid, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on kiududel väga suured vahed ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab efektiivselt takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna paljunemiseks bakteritele, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, selle tihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

Lisaks on odavamad kaitset pakkuvad maskid ühekordsed ja lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask ära visata. On olemas ka korduvkasutatavad maskid (neid tuleb spetsiaalselt puhastada või on neil vahetatavad filtrid).

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigussümptomite tekkimist ning konsulteerimist arstiga.

Esmavajaduste rahuldamiseks, nagu toidu ja ravimite muretsemine, tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt või tuttavatelt. Samuti on võimalik kasutada kojukandeteenuseid.