Alles see oli, kui nahutasin ühes oma arvamusloos Marek Strandbergi ülereageerimise pärast. Tõsi, tookord oli selle taga inimlik reaktsioon ebavõrdsuse ilmingutele. Mitte igaühel polnud võimalik tema kombel tavapärast töörutiini lõpetada ja kodus passima hakata. Praegu on reaalsus selline, et kogu Sakala töötab esimest nädalat kodukontorirežiimil. Õppida on veel palju, aga tundub, et suudame ikka nina vee peal hoida. Samas kui mõtlen poes leiva järel käies teenindajate peale, on natuke häbi ka: poemüüjad ei saa isoleerituse privileegi kasutada enne, kui endale päriselt viiruse külge hangivad.
Tegelikult ma tahaksingi rääkida hoopis ostlemisest, sest olgem ausad, pandeemia on ka kõige muretumate inimhingede ostmisharjumusi kõigutanud.