Kriisiaeg nõuab hoolivust

VIIMASE KAHE NÄDALA, eriti viimase viie-kuue päeva jooksul on juhtunud uskumatult palju. Kes osanuks kuu aega tagasi eeldada või halvimas unenäoski näha, et Eesti elab märtsi keskel eriolukorras; et sadade tuhandete inimeste senine elukorraldus on kokku kukkunud, kellel vähemal, kellel suuremal määral; et jõus on mitmesugused piirangud. Kõik see on paratamatus. Koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamine ja tõkestamine on üleilmne proovikivi.

Ma ei kahtle selles, et mõnda aega uute reeglite järgi elades suudame lõpuks ühiselt selle kurja haiguse seljatada. Selleks peab igaüks kandma hoolt iseenda, oma lähedaste ja kaaskodanike eest. Hoolivalt ja vastutustundlikult käituvad need, kes järgivad nii terviseameti kui valitsuse kriisikomisjoni nõudeid ja soovitusi.

Poliitikuna jätan meditsiinisoovitused endast pädevamatele inimestele, küll aga olen valmis nii riigikogu liikme, sotsiaalkomisjoni aseesimehe kui ka Viljandi linnavolikogu liikmena kiiresti reageerima ja vajadusel tulema välja ka tervishoidu või muid eluvaldkondi puudutavate algatustega, mis aitavad meil praegusel raskel ajal paremini hakkama saada. Eitamata seda, et valitsus on hulgas küsimustes suutnud otsustavalt tegutseda, tuleb nentida, et mõne olulise sammuga on ta selgelt viivitanud. Peatun neist ühel.

RIIGIKOGU sotsiaalkomisjon arutas koroonaviirusega võitlemist ja eri ametkondade koostööd esimest korda põhjalikumalt oma 2. märtsi istungil, kus ma avaldasin muret selle pärast, et osa inimesi on infopuuduses, ja kutsusin valitsust üles saatma kõigi Eesti elanike postkasti koroonaviirust puudutav infoleht koos käitumisjuhiste ja vajalike telefoninumbritega. Selline otsepostitus pakuks nii eluliselt vajalikku teavet kui aitaks teadmatust ja hirmu vähendada. Infolehtede laialisaatmine ei ole ka ülearu keeruline: enne valimisi oleme seda kõik omal nahal kogenud.

Sain samal päeval sotsiaalministeeriumist tagasisidet, et infolehed on töös. Läinud nädala kolmapäeval teatas peaminister Jüri Ratas riigikogu eest, et otseposti kiri on ettevalmistamisel ja saadetakse tema teada sama nädala jooksul välja. Nii paraku ei juhtunud. Infolehti polnud ka 16. märtsil, kuigi kriisiolukorras on otsustava tähtsusega just vajaliku info õigeaegne levitamine.

Valitsus justkui eitaks tõsiasja, et tervelt kümme protsenti Eesti kuni 74-aastastest inimestest ei kasuta internetti. Vanemaealiste hulgas on selliste inimeste osakaal veel palju suurem. Meil on arvestatav hulk inimesi, kes pole harjunud iga päev meediat tarbima. Lisaks elab palju venekeelseid inimesi teises inforuumis, kus viirusest on märksa vähem juttu.

Loodan väga, et peaministri lubadus saab kohe teoks: viirushaigusele on kõige vastuvõtlikumad just vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad usaldusväärset infot.

KINDLASTI EI TOHI praegu langeda masendusse ega mõlgutada süngeid mõtteid. Ühiskond toimib, elu läheb edasi ning inimesed töötavad, lapsed ja üliõpilased õpivad, paljuski küll kas kaugtöö või kaugõppe vormis. Soovitan neil, kes karantiinis ei ole ja kel tervis lubab, käia looduses jalutamas.

Praegu on eriti oluline üksteisest hoolimine ja üksteise toetamine. Eritähelepanu all peaksid olema üksi elavad eakad. Helistage oma lähedastele eakatele, julgustage neid ja vastake nende küsimustele. Olen kindel, et vajadusel on siin oma ülesannete kõrgusel meie omavalitsused ja nende sotsiaaltöötajad. Ei tee paha üle korrata tasuta infotelefoni numbrit, mis töötab ööpäev läbi. See on 1247. Seda numbrit on hea meelde jätta nii: «1 number 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas».

Olgem tähelepanelikud ja mõistvad nende inimeste suhtes, kes teevad tööd nii-öelda eesliinil. Tunnustagem ja hinnakem meditsiinitöötajaid ja apteekreid, poemüüjaid ja teisi klienditeenindajaid, lasteaiatöötajaid, bussijuhte ning sotsiaaltöötajaid, kes puutuvad oma töös teiste inimestega kokku.

Me saame koos viirusest jagu. Olge terved!