Viljandimaa koroonaviirusest enim ohustatuid ja abivajajaid hätta ei jäta

Ennast ohutuse mõttes isoleerinud eakatele tuleks tihti helistada. Foto: Sabine van erp

Koroonaviirushaiguse COVID-19 puhang on kaasa toonud riikliku eriolukorra ning tungiva soovituse niipalju kui võimalik sotsiaalseid kontakte vältida, et kaitsta riskirühma kuuluvaid eakaid ja krooniliste haigustega inimesi.

Olukorra tõsidust on arvesse võtnud ka Viljandi linn ja maakonna vallad, kes organiseerivad toetust ja abi nii eakatele, kes peaksid kindlasti kodus püsima, kui ka ennast isoleerinud haigetele. Viljandis on juba sisse seatud eraldi karantiiniabi neile, kel lähedasi abiks pole, vallad jätkavad inimeste aitamist esialgu nagu tavaliselt.

Nakatumine uude koroonaviirusesse on kõigis vanuserühmades sarnane. Kui aga nooremad inimesed ja lapsed põevad haiguse läbi kas asümptomaatiliselt, kergelt või mõõdukalt, siis eakad üldiselt raskelt või väga raskelt. Seetõttu tuleb eakatel ning nende lähedastel ja tuttavatel suhtuda hügieeninõuetesse ja eneseisolatsioonisoovitusse täie rangusega.

Mida teha, kui oled eakas, kui sul on eakaid lähedasi või kui oled nakatunud ning vajad abi?

Väldi väljas käimist

Eakatel on nõrgem immuunsüsteem, rohkem kroonilisi haigusi ja üldiselt viletsam tervis kui noortel. See on ka põhjus, miks Euroopa suurimas nakkuskoldes Itaalias on suremus nii suur: Itaalia on üks vanema elanikkonnaga riike maailmas. 23 protsenti Itaalia elanikest on 65-aastased või vanemad, elanike keskmine vanus on 43,7 aastat.

Eestis elab statistikaameti andmete kohaselt 40 000 vanuserühma 80–85 aastat kuuluvat ja 23 000 vanuserühma 85–90 aastat kuuluvat inimest, lisaks tuhandeid, kes on veel vanemad. Elanike keskmine vanus on 42,4 eluaastat.

Paari päeva tagustel andmetel oli Itaalias koroonaviirushaiguse tagajärjel surnute keskmine vanus üle 80 eluaasta. Ka meie vananevat ühiskonda ohustab Itaalia saatus, kui hügieeninõudeid ja enese isoleerimise soovitust tõsiselt ei võeta.

COVID-19 põhjustab raskematel juhtudel, mis on seotud just eakate ja krooniliste haigetega, ränka kopsupõletikku ja hingamisraskusi, mis ei tähenda mitte üksnes haiglaravi, vaid ravi hingamisaparaadi all. Aparaate on aga piiratud hulk: nii Itaalia kui Suur­britannia on teada andnud, et neil ei ole raskete nakatumisjuhtudega võitlemiseks piisavalt spetsiaalseid palateid ja aparaate.

Eestis on kõigile nõuetele vastavad tingimused piisknakkuse teel levivate haiguste põdejate isoleerimiseks ja raviks vähestes haiglates ning palateid ja hingamisaparaate on piiratud hulk. Seetõttu on väga oluline, et just riskirühma inimesed võtaksid kasutusele kõik ettevaatusabinõud, et nakatumist vältida. Raskeid haigusjuhte on enamasti võimalik ravida, ent kui meditsiinisüsteem on üle koormatud, jääb abi saamata vahendite nappuse tõttu.

Eesti perearstide selts soovitab tühistada kõik mittevajalikud ja välditavad kodust väljas käimised ja kohtumised ning paneb eakatele südamele: «Praegu ei ole aeg pidada sünnipäevi ega muid pidusid. Jälgige ametlikke instruktsioone, riigi või terviseameti antud juhiseid. Ärge kutsuge endale külalisi, ka mitte pereliikmeid, ja ärge minge ise külla. Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida! Lapsed ei ole praegu riskigrupis ja nemad põevad kergelt, kuid perekondlikus olukorras on teie endi nakatumise oht suur.»

Perearstide selts nendib, et kuna haigus levib inimeselt inimesele, on riskirühma kaitsmine võimalik. Paanikasse ei maksa sattuda ning targasti käitudes saab nakatumisriski tunduvalt vähendada ja suurendada võimalust, et kõik nakatunud, kes haiglaravi vajavad, seda ka saavad.

Selleks et eakaid mitte abitusse olukorda jätta, on Eestis kaalumisel hulk variante. Parim on, kui süsteemide ülekoormamise vältimiseks saaks toidukoti eakale ukse taha viia pereliige või noor naaber. Paraku on palju niisuguseidki eakaid, kel lähedasi ei ole või kel lähedased elavad kaugel.

Nii Viljandi linn kui Viljandimaa vallad on sellele probleemile mõelnud. Peale vanuritele abi pakkumise on mõeldud ka vajadusele abistada karantiinilõksu jäänud nooremaid inimesi või peresid, kes tõesti abi vajavad.

Viljandi linn abistab

Viljandi päevakeskus jätkab sotsiaalteenuste osutamist üldjoontes tavapäraselt, ent keskuse ruumid on suletud. «Koduteenuseid osutatakse, kuid nende puhul lähtutakse põhimõttest, et ennekõike saaksid tehtud hädavajalikud asjad: viiakse kauplustest kätte toit ja ravimid, tuuakse puud tuppa, köetakse ahi. Kõik muud tegevused, mis ei ole hädavajalikud, on praegu ära jäetud,» ütles abilinnapea Janika Gedvil.

Tema sõnul on eriolukorras mõeldud nendelegi inimestele, kes peavad haiguse tõttu kodus olema ning kellel ei ole kedagi, kes tooks koju toidu ja vajalikud ravimid. Sellistel inimestel on võimalus pöörduda sotsiaalameti poole telefonil 435 4761. «Linnavalitsus aitab sellisel juhul koostöös päevakeskusega toidu ja ravimid koju toimetada. Sellise abi saamiseks ei pea inimene olema eakas ega puudega. Abivajadus võib tekkida ka perel, kus kõik on haiged, aga tuttavaid, naabreid ega sugulasi, kes abistada võiks, ei ole.»

Viljandis saavad kriisi võimaliku süvenemise korral kaasa lüüa ka vabatahtlikud aitajad. «Inimestel, kes on terved ja soovivad eriolukorra ajal panustada sotsiaalteenuste osutamisse, palutakse endast märku anda aadressil [e-mail]. Ära tuleks märkida, kas on võimalus kasutada autot. Linn võtab vabatahtlikega ühendust siis, kui nende abi vaja läheb,» rääkis Gedvil.

Abivajadusest ja valmisolekust kellelegi abiks olla saab teada anda ka internetikeskkonnas rakenduse www.kogukondaitab.ee kaudu.

Vallad hätta ei jäta

Põhja-Sakala vallas vallavanem Hermann Kalmuse sõnul karantiinis olevate inimeste abistamiseks eraldi teenust ega numbrit ei ole, aga üksikuks jäänud eakaid ja karantiinis olijaid abi ega toiduta ei jäeta.

«Meil on see endiselt korraldatud sotsiaalosakonna kaudu. Kontaktisik on näiteks Piret Jukk või siis Eveli Lilleoja, kes on meie sotsiaalosakonna juhataja. Oleme arutanud, kuidas seda tegelikult korraldada. Praegu on probleem selles, et sotsiaaltöötajatel pole piisavalt isikukaitsevahendeid. See on väga raske ja keeruline olukord. Tuleb läbi mõelda, kuidas toit abivajajateni toimetada: kuidas see jätta ukse kõrvale, et vältida otsest kontakti,» kõneles Kalmus.

Tavapärane sotsiaaltöö vallavanema sõnul praegu toimib ega ole veel üle koormatud. Samuti ütles ta, et teema on arutuse all olnud ning sellise teenuse vajalikkus ja tõhustamine tuleviku tarbeks on igati teadvustatud ja korraldamisel.

«Ma tahaksin aga kõigile südamele panna, et abi vajavad inimesed peaksid kindlasti esialgu oma tuttavate ja lähedastega suhtlema,» rõhutas Kalmus. «Koormus omavalitsusele hakkab kasvama nii suureks, et tekib hirm, kas me tulevikus saame hakkama kõigega, mida meilt nõutakse. Praegu saame ja toimetame, aga kuskil tulevad meie võimalustele piirid ette. Kui aga tõepoolest mitte keegi teine aidata ei saa, siis vald muidugi ühtegi abi paluvat inimest hätta ei jäta.»

Põhja-Sakala valla sotsiaalosakonna juhataja Eveli Lilleoja kinnitas, et vallas organiseeritakse koroonakahtlusega isoleeritud inimestele toidu ja ravimite koju viimine koostöös päevakeskusega. «Koduteenust osutatakse Võhma päevakeskuse kaudu,» lausus ta. «Mõlemal juhul peab helistama sotsiaalosakonda, soovitatavalt oma piirkonna sotsiaaltöötajale, kes oskab parimal viisil hinnata abivajadust ja leida parima lahenduse konkreetsest inimesest või perest lähtudes. Praegu on parim viis abi osutada just juhtumipõhiselt.»

Viljandi valla sotsiaalnõunik Irma Väre kinnitas, et Viljandi vallavalitsus on samuti selle kõige peale mõelnud. «Sõltub Omniva kandevõimekusest, aga lähipäevil peaks kõigisse Viljandi valla 6300 postkasti jõudma infoleht, mis on koostatud just mõeldes üksikutele ja nendele inimestele, kes vajavad samuti ajutiselt karantiini tõttu toidu- või ravimiabi.»

Mulgi valla abivallavanem Ene Maaten kinnitas, et vallas on eakate eest hoolitsemine praegu korraldatud vanaviisi.

HAIGESTUMISEKS VALMISOLEK

• Veenduge, et teil on olemas vajalikud telefoninumbrid, kuhu haigestumise korral helistada.
• Varuge käsimüügiravimeid, mida olete harjunud tarvitama ülemiste hingamisteede haiguste korral, näiteks palavikualandajaid ja köharohtu. Samuti varuge oma harilikke iga päev tarvitatavaid retseptiravimeid. Arvestama peaks vähemalt ühe kuu ravimite varuga, soovitavalt rohkemaga.
• Veenduge, et teie lähedased on kursis, milliseid ravimeid te iga päev tarvitate, või teavad, kust seda järele vaadata. Raviskeem peaks olema kirja pandud ja paigutatud nähtavale kohale, näiteks külmkapi peale.
• Leidke mõni pereliige või tuttav, kes saaks teid aidata toiduvarude kojutoomisega ja kes oleks nõus teid varustama haigestumise korral.

Allikas: Eesti perearstide selts

SOOVITUSED LÄHEDASTELE

• Ärge käige oma eakate sugulaste ja tuttavate juures rohkem, kui on vajalik nende abistamiseks ja varustamiseks.
• Viige ennast kurssi ravimitega, mida teie eakas lähedane iga päev tarvitab. Raviskeem koos ravimite nimetuste, päevas võetavate tablettide arvu ja ajastusega (hommik, õhtu) peaks olema arusaadavalt kirja pandud ja nähtaval kohal (näiteks külmkapi peal).
• Leppige kokku plaan puhuks, kui te ise haigestute või teie pere eakas liige haigestub: kes võtab üle vastutuse toidu ja ravimite eest, kes helistab perearstikeskusesse või sotsiaaltöötajale.
• Leppige kokku ka regulaarsed telefonikõned. Sotsiaalne isolatsioon võib inimestele mõjuda raskelt, eriti kui seni on oldud iseseisev ja hästi hakkama saadud.

Allikas: Eesti perearstide selts

NAKATUMISE VÄLTIMINE

• Võimalusel püsige kodus ja ärge kutsuge endale külalisi.
• Vältige kätega näo puudutamist.
• Vältige rahvarohkeid kohti nagu ühistransport.
• Võimalusel hoidke apteegis ja poes teiste inimestega kahemeetrist vahet.
• Peske hoolsalt käsi pärast teiste inimeste läheduses olemist, pärast õuest tulemist, pärast avaliku tualeti kasutamist, enne sööki, pärast liftiga sõitmist jne.
• Lõpetage kätlemine, kallistamine ja muud hõlpsasti välditavad kehalised kontaktid kõigi inimestega, ka pereliikmetega.
• Kui tunnete end haigena või isegi haiglasena, siis jääge kohe koju ja helistage perearstile.
• Ärge võtke lapselapsi ega naabrite lapsi hoiule, kui vähegi võimalik.

Allikas: Eesti perearstide selts

Kuhu helistada?

VILJANDI

Viljandi päevakeskuse sotsiaalteenused: 433 3940

Haiguse tõttu karantiinis olevate inimeste abistamine: 435 4761

PÕHJA-SAKALA VALD

Kõo teenuskeskus: 5855 9980 (Piret Jukk)

Suure-Jaani vallamaja: 502 8544 (Maie Käba)

Kõpu teenuskeskus: 515 6634 (Aigi Pihlak)

Võhma teenuskeskus: 5669 5308 (Olga Laanepuu)

VILJANDI VALD

Tarvastu piirkonnas: 517 6711 (Astrid Viinapuu)

Kolga-Jaani ja Leie piirkonnas: 5919 9906 (Õnne Raamat)

Teistes Viljandi valla piirkondades:

5198 3202 (Hanneli Vanamb)

512 7988 (Sirli Toom)

512 3120 (Ragna Ruukel)

MULGI VALD

Abja piirkond: 521 0315 (Mari Saarela)

Halliste piirkond: 5340 2000 (Monika Erreline)

Karksi piirkond: 5341 2506 (Liivi Loi)

Mõisaküla piirkond: 435 5606 (Marina Raid)

Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada kohe 112.