Kodus õppijad vihuvad ekraani ees tantsu ja koguvad samme

Kõik Eesti koolid on mõneks ajaks uksed sulgenud ja üle läinud e-õppele. Nagu kõik õppeained on e-keskkonda kolinud ka kehaline kasvatus. Need õpilased, kes tohivad kodust väljas käia, võiksid ekraani ees olemise asemel minna siiski terviserajale.

FOTO: Elmo Riig

Valitsuse otsuse kohaselt on kõik Eesti koolid riigis kehtiva eriolukorra tõttu uksed sulgenud ja läinud üle distantsõppele. Kõigi muude õppeainete seas pidi ekraani taha kolima kehaline kasvatus.

Kehalise kasvatuse õpetajatel tuleb tunde anda veebi vahendusel. Võimalusi selleks on omajagu ning ülesandeid jagub kõigile – ka neile, kel tuleb püsida koduseinte vahel. Üks mis kindel: kokkusaamisi koroonaviiruse leviku vältimiseks ei korraldata.

"Mina olen õpilastele andnud pigem tubaseid harjutusi, arvestades, et linnas pole praegu soovitav väljas liikuda," ütles Viljandi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Reinup.

Teatavasti on gümnaasiumi õpilased karantiinis olnud juba 13. märtsist. "Ühiseid kogunemisi me ei korralda, sest ei lubata teistega kontaktis olla," rääkis Reinup. "Meil on tunnid hästi individuaalsed – vastavalt sellele suunale, mille õpilane on valinud." Viljandi gümnaasiumis on nimelt neli kehalise kasvatuse plokki, mille vahel õpilane saab valida: vastupidavus, sportmängud, kergejõustik ning võimlemine ja tants.

Reinup rõhutas, et lugemist ta õpilastele ei saada, sest niigi palju ollakse ekraani ees. Õpilased koostavad endale õpetaja suuniste järgi ise treeningkava. "Teeme vastupidavust, jõudu ja lõdvestusharjutusi – kõike 15 minutit. Kes siis tantsib YouTube’i või mõne telekamängu järgi, et saada pulss üles. Seejärel teeme jõuharjutusi, mida samuti saab YouTube’ist vaadata," kõneles õpetaja. "Tunni lõpetame venituste ja vaikuseminutitega, mida on praegusel stressirohkel ajal väga vaja."

Reinup nentis, et kõik see on nii õpetajatele kui õpilastele uus. "Aga mulle meeldib, see pakub väljakutset!"

Küsimusele, kas kehalise kasvatuse õpetaja töö on selle nädala algusest suuresti arvutiekraani ees istumine, vastas Reinup, et täpselt nii see on. "Minu töö on tagasisidet anda ning julgustada ja toetada."

Suure-Jaani koolis on kehalise kasvatuse tunnid alates esmaspäevast lahendatud nii, et õpilased peavad treeningpäevikut. "Korra nädalas peaksid nad selle mulle esitama," lausus õpetaja Liis Kuresoo ning nentis, et suuresti loetakse samme. "Ongi huvitav teada saada, kas kodus on võimalik soovituslikud 10 000 sammu täis saada."

Kellel on võimalik, need käivad õues – sõidavad jalgrattaga, jooksevad või jalutavad – ning need, kel on kodus treeningvahendid, kasutavad neid.

Ka Kuresoo kinnitas, et kogunemisi ei korraldata ning kui õues liikuda ei saa, siis kas tantsitakse või tehakse harjutusi YouTube’i videote järgi.

Viljandi Jakobsoni kooli kehalise kasvatuse õpetaja Aivar Hommik rääkis, et enne kui õppetöö koolimajas lõpetati, said nooremad õpilased kätte töölehed. Vanem vanuseaste täidab praegu aga liikumispäevikut. Kogunemisi ei toimu ning õpilased valivad individuaalselt näiteks jalgrattasõidu, matkamise või jalutamise. Niisamuti kasutavad õpilased YouTube’i ja videotreeningute abi. "Nad loevad ka spordikirjandust," tõi Hommik veel ühe näite.

Viljandi Paalalinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ülari Kaisi sõnul kasutavad sellegi kooli õpilased YouTube’i ja videotreeninguid. "Kolmas kooliaste täidab liikumispäevikut: ise valivad, kas nad käivad õues või teevad kodus harjutusi. Kogunemisi me ei korralda ja õpe on individuaalne. Need, kes saavad väljas käia, saavad näiteks kettagolfi mängida."

Kaisi sõnul jäi tal enne koduõppele suundumist noorema kooliastmega pallimängude käsitlus pooleli ja nüüd läheb õpe ekraani ees edasi. "Nad vaatavad kodus videoid ja peavad liikumispäevikut."

Pärimise peale, kui keeruline on niiviisi kehalise kasvatuse tunde anda, lausus Kais, et tegelikult on see üsna lihtne, kui võrrelda näiteks matemaatika või mõne muu õppeainega. "Igal juhul on kõik õpetajad arvutis õpilastele igati abiks," lõpetas ta positiivsel noodil.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles