Kümme Joensuus veedetud päeva õpetasid Kaare kooli lapsi vara ärkama, sooje rõivaid kandma, koristama ja sööki valmistama. Koduigatsuse kiuste kogesid nad matkates ja sportides rõõmsaid hetki.
Soome õppereis näitas unistuste kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Kaare kooli seitse õpilast ja kaks juhendajat sõitsid Soome kümnepäevasele õppereisile 30. novembril. Nende eesmärk oli tutvuda Joensuu piirkonna ja seal asuva Käsämä ametikooliga, mis on mõeldud erivajadustega õpilastele.
Neil kaheksanda ja üheksanda klassi õpilastel oli see esimene kord nii kaua kodust eemal viibida. Ka õpetaja Inna Arutjunjan ja bussi roolis olnud Kaare kooli majandusjuht Vello Tilk polnud lastega varem nõnda pikka retke ette võtnud, seepärast lahkusid reisilised kodust väikese ärevusega.
Pärast naasmist oli nii lastel kui täiskasvanutel käigust rääkida palju meeldejäävat. Nad olid tutvunud võõra maa ja kooliga, kuid õppinud selle kõrval ka üksteist tundma ning omal käel toime tulema.
«Paljud muutusid nende päevade jooksul iseseisvamaks ja hakkasid oma tegevust rohkem ette mõtlema,» kõneles õpetaja Inna Arutjunjan. «Nad harjusid kellaajast kinni pidama ja see on reisil väga tähtis. Üks õpilane, kes ei armastanud Eestis eriti soojalt riietuda, sai aru, et külmaga tuleb kanda mütsi, kindaid ja kampsunit.Ühtlasi õppisid lapsed süüa tegema ja enda järelt koristama.»
Käsämä ametikooliga tutvunud, jõudsid noored veendumusele, et peavad tulevikus edasi õppima ning endale ameti leidma. «Neil kõigil on plaan minna Viljandi ühendatud kutsekeskkooli,» rääkis õpetaja.
Soomlased aitasid palju
Kaare kooli õpilaste sõit põhjanaabrite juurde sai alguse sellest, et Soome Käsämä erikutsekool otsis endale partnerit, kellega osaleda Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmis «Nordplus».
2011. aasta algul tegid soomlased koostööettepaneku Kaare koolile ning toonane direktor Ardo Agasild koostas projekti. Osaliste imestuseks sai ettevõtmine rahastuse ning plaani võeti kümnepäevane reis.
Lastega kaasas käinud majandusjuhataja Vello Tilk tõdes, et kuigi projektile eraldati suur summa, piisas sellest vaid sõidu-, toitlustus- ja elamiskulude katmiseks. Ülejäänud osa võtsid enda kanda võõrustajad. Vastuvõtjate kokkupandud programm täitis külaliste aja hommikust õhtuni.
Eestlaste põhieesmärk oli mõistagi tutvuda Käsämäs asuva erikutsekooliga, kus õpib 240 noort. Seal õpetatakse metsandust, logistikat, kokandust, ehitust ja arvutiteenindust. Õpetajaid ja teenindava personali liikmeid on Käsämäs sada.
«Ametikooli tase on väga kõrge,» tõdes Inna Arutjunjan. «Seal soovitakse, et erivajadustega lapsed omandaksid hariduse ja saaksid tööd. Õpilastel lastakse esimesel aastal proovida mitut eriala ning valida nende hulgast endale sobiv.»
Ta lisas, et umbes pooled Käsämä ametikoolis õppivad erivajadustega noored leiavad hiljem töökoha.
Õpilased elavad väikestes mugavates majades. Õppeasutuse kõrval tervisekeskuses saavad nad kasutada jõu- ja spordisaali ning veekeskust, läheduses on suusarajad. Noorte käsutuses olevas kultuurimajas ja mängutoas on elektroonilised ja lauamängud, pingpongi- ja piljardilauad, videokassetid ja muud ajaveetmisvahendid.
«Lapsed viibivad nädal aega internaadis ning igavust ei tunne,» tõdes Vello Tilk.
Seiklused ja matkad
Külla sõitnud eestlased majutati ametikooli juures asuva hotelli mugavatesse tubadesse. Nad osalesid nii tundides kui hokivõistlusel.
Eesti noored olid kodus ette valmistanud slaidiprogrammi, mille abil rääkisid soomlastele oma klassist, koolist ja maast. Pilte ja juttu täiendas toidu degusteerimine: kuulajad said mekkida Eestist toodud kamajooki, Mulgi kapsaid ja maiustusi.
Tegevuse käigus õppisid lapsed üksteiselt sõnu, mis aitasid neil suhelda.
Peale kooli tutvustasid soomlased külalistele Joensuud ja selle ümber asuvaid põnevaid paiku. Kaare kooli õpilastele pakkus erakordse elamuse 30 meetri sügavusele maa alla rajatud suusastaadion, kus käivad harjutamas tippsuusatajad. Nüüd said seal tiire teha ka Kaare kooli lapsed.
Paljudele meeldis Koli rahvuspark. Liftiga sõideti Ukko-Koli mäe tippu, mis asub merepinnast 347 meetri kõrgusel. Sealt avanes kaunis vaade ümbritsevale maastikule ja Pielineni järvele. Üleval lõõtsuvat vinget tuult aitasid trotsida võõrustajate pakutud soe glögi ja Karjala pirukas.
Noored vaatasid üle ka Koli rahvuspargis asuva koopa, mida kutsutakse pirunkirkko’ks ehk nõiakirikuks. See maavärina tagajärjel tekkinud 34 meetrit pikk ja maksimaalselt seitse meetrit kõrge kaljulõhe on osaliselt kaetud varisenud kividega. Õpetajad ja üks julgem õpilane ronisid koopa tagaseina prao juurde, kust sai näha pisikest kirikusaali.
Noored käisid taskulampidega öömatkal ning jäid ööbima jahionni. Soomlased ja kaks eesti poissi magasid metsa püstitatud köetavas telgis.
Külaskäigu jooksul jõudsid eestlased uurida veel Karjalat tutvustavat Carelicumi muuseumi ja Soome suurimat automuuseumi ning lustida ümbruskonna kolmes veekeskuses.
Õpilased jäid rahule
Mida peavad lapsed selle õppereisi parimateks mälestusteks?
Anti meenutas: «Kõige lahedam oli see, et saime käia hotellis ujumas, saunas ja jõusaalis ning mängida saalihokit. Telgis ööbida oli ka vahva — kui antaks võimalus, läheksin veel. Külm ei olnud, hommikul oli hoopis hea värske ärgata.»
Andreile jäi meelde, et jahionni kõval põrandal oli raske magada. «Pidime ise süüa valmistama ja nõusid pesema, varem polnud ma seda teinud. Aga ikkagi läheksin tagasi,» tõdes ta.
Elarit huvitas enim automuuseum. Ta oli selle eksponaadid ühekaupa üles pildistanud. Just tema oli ka see julge, kes ronis vaatama nõiakiriku saali.
«Mulle meeldis kõige rohkem Koli rahvuspark, kus sõitsime liftiga üles mäe otsa. Tore oli ka veekeskustes,» sõnas Deeno.
Sander hindas parimaks sportimise. «Käisin koopas suusatamas. Seal oli umbes kilomeetrine ring. Kõik oli valgustatud ja lumi oli kristalliline. Saalihoki oli samuti vahva,» sõnas ta.
Kadrile meeldisid Koli rahvuspargi loodus ja kaunis vaade. Sügava mulje jättis talle ka Carelicumi muuseum, kus räägiti Soome ajaloost ja loomadest.
Kristiina hindas ujumist, suusatamist ja metsamajas viibimist.
Omamoodi elamus oli reisiseltskonnale seegi, et raskete ilmaolude tõttu kestis nende kojusõit 15 tundi.
PLAANID
Kahe maa õppeasutuste koostöö jätkub.
• Juba jaanuaris plaanivad Käsämä inimesed tulla Viljandisse, et
uurida Kaare kooli ning arutada võimalusi teha koostööd ka Viljandi ühendatud kutsekeskkooliga.
Allikas: Inna Arutjunjan