Kriisis on peidus võimalus

Andi Hektor
, kolumnist
Copy

ÜKS TUNDMATU klassik ütles, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Praeguses kriisis võiksime näidata maailmale julgustavat eeskuju, kasutades oma e-võimekust, väikse riigi eeliseid ja kodanikutarkust. Meie ettevõtted on väiksed ja paindlikud – iga kriis tähendab turu muutumist ja loob võimalusi just kiirelt reageerijatele. Kui tavalises olukorras asume Euroopa ääremaal, siis virtuaalmaailmas asju ajades saame olla selle keskel.

Praeguse kriisi kõige suurem kahju on stress ja murekoorem. Psühholoogid räägivad, et kõige suuremaks leevenduseks stressile ja murele on sotsiaalne tugi, tegutsemine ja … rutiin. Karantiini oludes väheneb meie füüsiline suhtlusring. Aga vaadake asjade helget poolt! Kui olete lastega kodus, võtke seda võimalusena teha koos vahvaid asju. Leidke hetk ja helistage oma lähedastele. Tehke endale ajakava ja veel parem on, kui teete seda koos perega. Mõelge korraks oma suurtele eesmärkidele ja elu püsiväärtustele ning lugege läbi mõned head raamatud. Julgustage teisi jagama oma muresid. Ja ärge palun kartke küsida nõu ja abi.

ÜHISED EESMÄRGID liidavad ja aitavad raskeid aegu üle elada. Meie üks ühine eesmärk on korralikult töötav e-õpe. Oleme kindlasti paremas lähtepositsioonis kui enamik riike. Oleme suuremal või vähemal määral juba harjunud kasutama paljusid virtuaalõppevahendeid – kes ei teaks e-kooli, e-õpikuid ja Google Classroomi. Ka vana hea Skype, mis ju osaliselt lausa siinsamas Eestis valmis tehtud, on väärt vahend.

Siiski, õpilase kodune e-õpe pole ainult kasulike äppide ja programmide hunnik, vaja on ka vanemate toetust ning vanema, õpilase ja õpetaja kokkulepitud õpperežiimi. Näiteks Hiinas kasutasid paljud lapsed koduõpet ettekäändena, et piiramatult arvuti ees istuda. Meie lastel on niigi liiga palju ekraaniaega, ärge laske sellel ajal veel pikeneda. Minge koos õue, loodusse matkama ja sporti tegema! Kevadel on iga väljas veedetud aktiivne minut nagu vitamiinipomm, mis aitab meie organismil nakkushaiguste, ka koroonaviirusega võidelda.

Viiruskriisiga koos käib majanduslangus. Nutikas ettevõtja teab, et kriis tähendab turgude ümberjagamist ja täiesti ­uute turgude teket. Ta mõtleb juba nüüd sellele, kuidas ennast kriisijärgses olukorras paremini positsioneerida ja millised võiksid olla uued tooted või teenused. On selge, et turismi, toitlustamise ja meelelahutusega tegelevatel ettevõtetel on eriti raske. Samas on need kõige kiirema dünaamikaga valdkonnad, mis suudavad ennast ümber korraldada. Nakkusohu möödudes otsivad paljud inimesed meelelahutust, mis kindlasti aitab tulevikus kiirele taastumisele kaasa.

Mõelge: ehk nõuab kriisiaegne ja -järgne turg täiesti uut tüüpi meelelahutust? Näeme praegu e-toidukaubanduse, samuti restoranide e-kaubanduse kiiret kasvu. Aga mis ootab meid ees? Virtuaalkontserdid? Kaitseülikondades laulupeod? Sissesõidukinod? Robotiseeritud restoranid ja baarid? Mina seda ei tea, aga võib-olla keegi juba aimab. Kuuldavasti Tartu ülikooli insenerid juba ehitavad robotbaari, Cleveron ja Star­ship pakuvad kaupade kontaktita kättesaamist ja palju muud sellist.

Koroonaviirus algas Hiinast. Just Põhjamaade ettevõtted saavad tootmiseks vajalikke kaupu sealt. See loob Eesti ettevõtetele kindlasti võimalusi pakkuda Põhjamaades kallimat, kuid turvalisemat sisendit. Siiski, et võistelda Hiinaga, tuleb meil oma tootmist automatiseerida, ennekõike digitaliseerimise ja robotiseerimisega.

Meie palgad on lihtsalt palju kõrgemad kui Hiina ja Lõuna-Aasia töötajatel. Kriis õpetab meile ka seda, et teatud meditsiinitarvikuid peab suutma toota lähedal: kaitseülikondi, -maske ja -prille, kindaid, puhastusvahendeid. Eesti ettevõte Chemi-Pharm on suurepärane näide, olles regiooni suurim desinfektsiooni- ja puhastusvahendite tootja. Kindlasti annab praegune nakkuskriis neile tohutu kiirenduse, liikumaks ­uutele turgudele. Et paljud riigid hakkavad pärast kriisi nõudma kaitsevahendite kohapealse tootmise suutlikkust, on just õige aeg tulla turule niinimetatud minitehaste, seadmete ja robotitega, mis suudavad vajaduse korral kiiresti toota vajalikke kaitsevahendeid kohapeal.

Nimetame ennast Euroopa ääremaaks. Tõepoolest, asume Euroopa Liidu idapiiril. Väikse riigina on meie lennuühendused kasinad. Aga keset viiruskriisi, kus maailm on lukku pandud, suhtleme ootamatult ainult telefonide ja interneti abil. Meie ettevõtja on nüüd samal pulgal Londoni ja Singapuri ettevõtjaga, kes peab nüüd ka kõiki oma asju ajama virtuaalruumis. Veel mõni nädal tagasi arvasin, et pean oma ettevõtte investoritega kohtumiseks pool maailma läbi reisima. Olin palju kehvemas olukorras kui suurtes keskustes asuvad ettevõtjad. Nüüd aga oleme võrdses suhtluspositsioonis.

Iga kriis on raske, aga selles on peidus ka ootamatud võimalused!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles