/nginx/o/2020/03/16/13011587t1h1a1f.jpg)
Koroonaviirus on pannud paljud inimesed seisu, kus nad ei tule kõrvalise toeta toime. Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias arutatud, kuidas aidata neid, kes on koduse karantiini ajal sisuliselt luku taga või kel ei tasu oma elamisest välja minna, sest nad on riskigrupis ja koroona ohustab neid palju rohkem kui teisi. Vabatahtlikud leidsid lahenduse.
Abivalmis naaber
Vabatahtlik Olga paneb Põhja-Tallinna mitmekorruselise maja trepikojas välja kuulutust, kus palutakse, et inimesed, kes on üle 65-aastased või riskigrupis, hoolitseks enda eest ja jääksid koroonaviiruse ajal koju. Vabatahtlikud on valmis muretsema neile poest toitu, tarbekaupu ja ravimeid ning need ka koju viima.
Olga jaoks tuleb inimestele abi pakkumine sisemisest tõukest. «Idee tuli millestki isiklikust. Minu vanaema ja vanaisa on halva tervise tõttu ema juures Taanis. Ma ei saa praegu nende eest hoolitseda. Varem koristasin nende juures mina ja käisin neile asju ostmas. Mõnikord ka naabrinaine. Mul on vajadus kedagi aidata ning ühtlasi hirm, et võin ise kunagi koju luku taha jääda,» selgitab naine, kes esialgu plaanis hädalisi abistada töö ja lapse kõrvalt üksinda, hommikuti või õhtuti.
Kuid Olga aktiivsus ei jäänud teistelgi märkamata. Sellest sai kodanikualgatus, millega liitusid sotsiaalmeedia kaudu paljud inimesed Tallinna eri asumitest, olles valmis kaaslinlasi aitama.
«Nägin ühte vanamemme, kellel on küll sugulasi, aga ta peab kogu aeg ise poes käima. Miks ta seda teeb? Sugulased ei saa probleemist aru. Majas, kus ma elan, elavad kaks vanainimest. Panin kuulutuse trepikotta, kus kirjutasin, et poodi minnes saaksin samal ajal osta midagi ka neile. Minule pole see probleem,» räägib naine, kes loodab, et igaüks hakkab järjest rohkem oma naabreid märkama.
Olga jagab lahkelt telefoninumbrit, mille kaudu saab võtta ühendust Tallinna eri linnaosadest pärit vabatahtlikega.
Plaan on järgmine: inimene helistab ja nimetab asjad, mida ta poest soovib. Vabatahtlik käib poes ja paneb koti helistaja ukse ette. Kui tellija on toidukraami kätte saanud, maksab nii, kuidas oli varem kokku lepitud.
«Kohe ei tohiks raha ukse ette panna, sest muidu on petmisoht suurem,» kinnitab Olga.
Abistajate kõnekeskus
Vabatahtlike haldamise rakenduses Zelos loodi ka võimalus maakondade kaupa abi küsida ja pakkuda. Idee sündis reedel Garage48 häkatoni «Hack the Crisis» ajal, millega liitusid Johanna-Mai Riismaa ja tema sõber Viktor. Ligi 1000 vabatahtlikku tulid online’is kokku ja pakkusid tehnilisi lahendusi, mis on 48 tunni jooksul testitavad ja aitavad kriisiga toime tulla.
«Selles arutelus tuli väga tugevalt välja mõte kaasata vabatahtlikke ning saime aru, et saame seda tegelikult rakendada. Meiega liitus veel 10–15 inimest ja nädalavahetusel töötasime selle välja,» räägib rakenduse kaasautor Johanna-Mai Riismaa.
Pühapäeva lõunaks oli rakendus Zelos COVID-help-Estonia valmis ja inimesed hakkasid sellega liituma. «Meie loome kontaktid. Kui on inimene, kellel on lahendatav mure, siis on meil tema abistamiseks vabatahtlik. See on inimestevaheline kokkuleppe. Paneme südamele, et kõik vabatahtlikud lähtuksid eelkõige iseenda turvalisusest. Meil ei ole voli sundida kedagi ennast teisi inimesi aidates ohtu panema,» lausub Riismaa.
Kuidas süsteem töötab?
Vabatahtlikud on kodukontorites. Tele2 on pakkunud neile tasuta kõnekeskuse teenuse. «Meile saab helistada. Kuulame mure ära ja paneme soovid, millele on võimalik tegelikku abi pakkuda, äppi üles. Sa ei pea ise olema äpi kasutaja,» ütleb rakenduse kaasautor.
Esimene päev sai eile möödas ning on ka tulemusi: enamasti paluti käia kas poes või apteegis.
Logistikatuge palusid nii eakad kui ka noored, kelle lähedased elavad kaugel. «Näiteks helistati, et kellegi ema või vanaema elab Võrumaal. Ta ei saa ise kohale minna ja palub, et lähedasele mindaks appi,» kirjeldab Riismaa.
Tema sõnul oli ka kõnesid, kus maal elavad inimesed palusid, et keegi helistaks neile, nad soovisid lihtsalt rääkida. Sellised kõnega rõõmustajad ka leiti.
«Esimese päeva tagasiside on väga positiivne. Inimesed on rõõmsad, et abistajad on olemas,» räägib Zelose rakenduse kaasautor.
Turvalisuskaalutlustel ei saa rakendusega liituda inimene, kellel ei ole Google’i või Facebooki kontot. «Vajame natuke taustainfot, millised inimesed appi tulevad. Abivajaja kontaktandmeid ei näita me kellelegi teisele, välja arvatud inimesele, kes talle päriselt appi läheb,» selgitab Riismaa.
Abi pakutakse iga maakonnas. Esmaspäeva õhtuks oli rakendusega liitunud ligikaudu 600 vabatahtlikku ning ühendust võtsid sajad abivajajad.
... helista:
Üle Eesti: +372 7168 068 (9.00–21.00)
Algatus Tallinna naabritelt (ka vene keeles): 537 017 32, 569 629 79
... täida vorm: kogukondaitab.ee
Liitu vabatahtlike meeskonnaga COVID-help-ESTONIA äpi kaudu:
:format(webp)/nginx/o/2018/05/01/7817607t1h9186.jpg)