Uus koroonaviirus: kuidas see nakkab ja miks on eneseisolatsioon vajalik?

Koroonaviirus 2019-nCoV. Foto: Phil/wikipedia

16. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirushaigus COVID-19 diagnoositud 205 inimesel, alates 31. jaanuarist oli Eestis kokku tehtud 1387 koroonaviiruse testi. Terviseameti hinnangul on nakatanud inimeste arv suurem ning viiruse kohapealset levikut arvestades lisandub kindlasti veel haigestunuid. Seetõttu on väga tähtis teada, mida koroonaviirushaigus endast kujutab ja kuidas ennast selle eest kaitsta.

Sakala pani ülevaate kokku Eesti terviseameti, Hiina, USA ja Euroopa haiguste kontrolli ja tõrje keskuse, maailma terviseorganisatsiooni (WHO), Suurbritannia tervishoiusüsteemi (NHS) ja erinevate (ka eelretsenseerimata) teadusartiklite põhjal.

Millised on sümptomid?

COVID-19 tekitab enamasti palavikku, väsimust, kuiva köha ja hingamisraskusi. Raskematel juhtudel kaasneb haigusega kopsupõletik ning inimene vajab haiglaravi ja hingamisaparaadi tuge. Just seetõttu on oluline, et viiruse levik oleks kontrollitud. Hingamisaparaate on haiglates piiratud kogus ning kui nakatumist ei suudeta vältida, on tähtis, et nakatumiste arv oleks hajutatud võimalikult pika aja peale.

Esimesed sümptomid ilmnevad umbes viis päeva pärast nakatumist. Kui patsient on sümptomiteta ka teise nakatumisnädala lõpuks, siis tõenäoliselt nakkus haiguseks ei arene, ent on teada juhtumeid, kus peiteperiood on olnud paar nädalat ja alles siis on tekkinud sümptomid. Asümptomaatilised haiguskandjad võivad haigust teistele edasi anda, kuid selle tõenäosus on tunduvalt väiksem kui sümptomitega, see tähendab köhiva ja aevastava inimese puhul, kes levitab otsest piisknakkust.

Kui nakkav viirus on?

Praegu nakatab iga koroonaviirusesse nakatunu keskmiselt rohkem kui ühte inimest. Enamiku mudelite kohaselt jõuab viiruse kandja levitada seda kahele-kolmele inimesele. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) lähtub eeldusest, et nakkuse edasiandmine jääb kahe ja 2,5 inimese vahele. COVID-19 on seega nakkavam kui gripp, sest üks gripihaige nakatab keskmiselt 1,3 inimest.

Nakkushaiguste puhul on probleemiks haiguste nõndanimetatud superlevitajad: mineviku nakkushaiguspuhangute põhjal võib öelda, et viiendik nakatunutest põhjustab tavaliselt 80 protsenti haigusjuhtudest. Need on väga sotsiaalsed inimesed, kes ei järgi eneseisolatsiooni või sotsiaalse kontakti vältimise nõudeid.

Kellele haigusest teada anda?

Tõsise nakkuskahtluse korral tuleks esialgu helistada oma perearstile või kui perearst pole kättesaadav, siis perearsti nõuandetelefonil 1220. 16. märtsist töötab kõigil nädalapäevadel ööpäev läbi ka tasuta infotelefon 1247.

Siiski tuleks vältida liinide ülekoormamist. Nagu ütles terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp: "Kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste abistamisele ja testimisele." Kergete sümptomite avaldumise korral tuleb olukorda tõsiselt võtta ning rakendada enese isoleerimist teistest inimestest.

Raskes seisus haigestunul, kellel on uuele koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, tuleks kutsuda endale kiirabi ning tingimata öelda ka põhjus, sest meditsiinitöötajad peavad ennast samuti kaitsma. Kindlasti ei tohi pöörduda otse erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või minna perearsti ukse taha. Nakkuskahtlusega inimene peab püsima kodus, et vältida nakkuse edasiandmist teistele inimestele. Samuti peavad kodus püsima nakkuskahtlusega inimesega koos elavad inimesed.

Kuidas nakatumist ja haiguse levitamist vältida?

Praegu teadaolevate andmete kohaselt levib COVID-19 piisknakkusena. Aevastamisel või köhatamisel vallandunud piisad peavad maanduma teise inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Samuti on võimalik nakatumine viirusega saastunud pindadelt. Laboratoorsete testide andmetel võib viirus püsida kõvadel pindadel nakatamisvõimelisena ideaaltingimustel üheksa päeva. Sagedamini ja igapäevaelus ilmselt mitte enam kui 72 tundi, kuid perioodi võivad pikendada madal õhutemperatuur ja suur õhuniiskus. Praegu on väljas jahe niiske kevadilm, mis sunnib pindade nakkusele erilist tähelepanu pöörama.

Pindade puhastamiseks piisab tavalistest pesuvahenditest, pindu võib aga töödelda ka desoainega või selle puudumisel kange alkoholiga. Desinfitseerida tuleks ukselingid ja võtmed, üleriided ja kotid tuleks jätta esikusse ning välisjalatsitega ei tohiks esikust edasi kõndida. Desinfitseerida tuleks ka esiku põrand ning arvestama peaks võimalusega, et viirus kantakse üleriietega tuppa edasi.

Koroonaviirusi on teadaolevalt 37, nende keskkonnastabiilsust uurides on tuvastatud, viirus säilib eri pindadel rohkem kui 48 tundi keskmise toatemperatuuri (20 °C) ja 40-protsendilise suhtelise õhuniiskuse juures. Viirused hävivad kuumutamise, desinfitseerivate ainete ja ultraviolettkiirguse toimel.

Teadaolevalt on viirus inimeselt inimesele kandunud ka väliste sümptomite puudumisel. Viroloogide sõnul jäävad sellised nakatumisjuhud harvaks, aga tuleks siiski arvestada nakusevõimalusega ning vältida rahvarohkeid kohti ja püsida võimaluse korral kodus.

Sarnaselt hooajaliste haigustega on vajalik väga sagedane ja põhjalik kätepesu seebiga. Selleks võiks kulutada 20–40 sekundit. Kui seepi pole, tuleks kasutada desinfitseerivaid vahendeid, kuid nende puhul tuleb hoolikalt vaadata, et käed saaksid nendega kaetud täies ulatuses.

Kui suurt pikivahet teiste inimestega pidada?

Väliste haigustunnustega, näiteks köhivatest või aevastavatest inimestest tuleks praegu teadaolevate andmete kohaselt seista vähemalt kahe meetri kaugusel. Võimaluse korral ärge minge teistele inimestele üldse lähemale kui kaks meetrit, sest too võib ootamatult köhima hakata. Just sel põhjusel peavad vajadusel karantiini jääma terved pered, mitte üksikud pereliikmed.

Teiste nakatamise vältimiseks peaks köhides ja aevastades nina ja suu taskurätiga katma. Piiskade levikut aitab mõningal määral vähendada küünraõndlasse köhimine või aevastamine. Kindlasti ei tohiks suud ega nina katta käega! Kasutatud taskurätt tuleb kohe ära visata ning seejärel hoolikalt käsi pesta.

Võimaluse korral tuleks vältida rahvarohkeid kohti nagu toidupoed ja ühissõidukid ning kindlasti tuleks vältida igasuguseid, ka eraviisilisi kogunemisi ja pidusid. Terviseameti ja usaldusväärsete välismaiste allikate andmetel on kodune isolatsioon parim ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levikut.

Haigusest on ohustatud eelkõige vanemaealised ja raskemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged haigusnähud võivad areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad võimalikku nakkusohtu.

Millal kanda maski?

Tavaline meditsiiniline mask takistab küll suuremate piiskade limaskestadeni jõudmist, kuid võib väiksemaid osakesi läbi lasta. Pealegi võivad maski ja naha vahele jääda praod. Habet kandvad mehed peaksid seetõttu enne maski ettepanemist habeme täiesti maha ajama. Viirused suudavad edasi kanduda ka silma limaskesta kaudu, mistõttu aitab mask eeskätt teiste nakatamist vältida.

Aga oluline pole ainult nakatumise vältimine, vaid ka võimaliku nakkuse edasikandmise vältimine, nii et kindlasti ei tohiks öeldut käsitelda soovitusega maski mitte kanda. Seda tuleb õigesti kanda. Meditsiiniline mask on töökõlblik paar tundi ning enne selle paigale asetamist ja selle äravõtmise järel tuleb pesta käsi. Niiskeks muutunud mask enam ei kaitse.

Nakatunutega kokkupuutuvad meditsiinitöötajad kannavad N95 tüüpi respiraatoreid, millel on spetsiaalme õhufilter: sellised maskid aitavad vältida ka nakatumist.

Kui suur osa nakatunutest sureb?

Viirus ohustab kõige enam nõrga immuunsüsteemiga inimesi. Erilises ohus on eakad ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Hiinas 72 314 patsiendi haigusloo põhjal valminud andmete uurimine sätestab, et nakatunutest sureb 2,3 protsenti. Uusimad andmed on selle arvu tõstnud 3,9 protsendini. Kuna haigus on levinud ka Hiinast väljapoole, siis praegu võib öelda, et väljaspool Hiinat nakatunutest suri 11. märtsi seisuga kolm protsenti, aga märgata võib suuri piirkondlike kõikumisi.

Enamasti kulgeb haigus kergemalt. Enam kui 80 protsenti koroonaviirusega nakatunud inimestest põeb haiguse läbi suuremate kaebusteta, ent nakkusohu vältimiseks peaksid kõik haigestunud väga rangelt jälgima enese isoleerimise nõudeid.

Kui kiiresti terveks saab?

Koroonaviirushaigusest paranemine sõltub paljudest teguritest: inimestel avalduvad sümptomid eri kiirusega, samuti on inimeste immuunsüsteem erinev. Enamasti kulub haigusest tervenemiseks alates sümptomite ilmnemisest kuni kaks nädalat, tugevama immuunsüsteemiga inimestel vähem aega. Raskete ja kriitiliste juhtumite ja tüsistuste tekkimise korral võib see võtta kolm kuni kuus nädalat.

Esialgsetel andmetel muutub haigestunute seisund raskeks või kriitiliseks ühe nädalaga pärast sümptomite ilmnemist.

Kas viiruse vastu leidub ravi?

Koroonaviirushaiguse puhuks ravi seni ei ole. Mitu vaktsiini on väljatöötamisel ja mõnda juba ka katsetatakse. Praegu saab vaid leevendada sümptomeid ning olla täielikul puhke- ja voodirežiimil. Sümptomite leevendamine käib tavaliste käsimüügiravimite abil, seisundi halvenemisel toimetatakse patsient kiirabiga haiglasse.

Kas läbipõdemine annab immuunsuse?

See ei ole veel praegu selge, kas COVID-19 läbipõdemine annab viiruse vastu püsiva kaitse, nagu on tavaline paljude teiste viirushaiguste, näiteks leetrite või mumpsi puhul. Teiste koroonaviiruste, näiteks SARS-i puhangute ajal korjatud andmed viitavad, et sellele ei maksa lootma jääda. On teada üksikuid juhtumeid, kus viirusega on uuesti nakatunud juba haiguse läbi põdenud inimesed. Et haigust alles uuritakse ning ebaselgeid kohti on palju, pole nende juhtude puhul kindel, kas testid andsid valenegatiivse tulemuse või suutis haigus uuesti organismis pead tõsta, nagu on mõnikord täheldatud HIV puhul.

On oluline, et viiruse saanud ja haigusest tervenenud inimesed järgiksid samasuguseid eneseisolatsiooninõudeid nagu nakatumata inimesed, sest esialgsetel andmetel ei ole teada tekkiva immuunsuse ulatus ja inimese nakkusohtlikkuse lõppemise täpne aeg.

Kui kaua epideemia kestab?

See pole teadlaste sõnul veel selge. Samuti koroonaviiruste perekonda kuuluva SARS-i puhangu ajal registreeriti suurem osa nakatumisjuhtumeid esimese poole aasta jooksul. Kergemini märgatavate sümptomite tõttu oli aga võimalik tolle haiguse levikut märksa tõhusamalt kontrolli all hoida.

Mis seisus on Eesti?

Terviseameti andmetel on enamikul Eesti patsientidest, kel 16. märtsi seisuga on ametlikult tuvastatud koroonaviirusega nakatumine, üksnes kerged sümptomid. Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. Lapsi ja eakaid on nakatunute seas praegu vähe.

Terviseameti sõnutsi on Eestis praegu kõige tähtsam vältida viiruse levikut eakate ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste seas. Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed ja nemad peaksid järgima eneseisolatsiooninõudeid kõige rangemalt. Terviseameti soovitusel peaksid nad võimaluse korral tegema kaugtööd. Neil tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning püsida võimalusel kodus. Lisaks tuleks vähendada lävimist lastega. Lapsed ise põevad haigust enamasti küll kergelt või ei ilmne neil üldse sümptomid, aga nad levitavad seda võrdselt teiste nakatunutega.

MIDA TEHA?

* Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

* Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

* Väldi kontakti ehk hoia vähemalt meetrist vahet inimestega, kellel on välised haigustunnused, näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

* Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

* Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

* Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas ega olnud võimaliku nakatunuga kontaktis, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

* Ära tarbi toorest või vähe küpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

* Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

* Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi, helistades numbrile 112. Sealjuures tuleb teavitada tervishoiutöötajat võimalikust nakkusohust. Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Allikas: www.koroonaviirus.ee