Mikrobioloogia professor: eriolukord tähendab seda, et ongi eriolukord. Igasugused koosolekud, terviseklubid ja suured sünnipäevad tuleb ära jätta.

Tartu ülikooli mikrobioloogiaprofessori Irja Lutsari sõnul ei ole seni COVID-19-vastaste ravimite ja vaktsiinide loomine õnnestunud. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütleb, et ka praeguses keerulises olukorras tuleb säilitada kaine mõistus, tehes samas kõik, et nakkus ei leviks.

Professor Lutsar, kas vastab tõele, et Itaalias leviv COVID-19 erineb Aasia variandist ja seal on raskelt haigestunud ka palju noori inimesi?

Sellega on itaallased spekuleerinud, aga ma pole kuskil selle kohta tõestust näinud. On teada, et Itaalias on COVID-19 tõttu surnute keskmine vanus 81,2 aastat.

Kortermaja elanik tuli kahtlasest piirkonnast. Vabatahtlikult koju jääda ta ei mõtlegi. Kas see, kui ta trepikojas käib, võib ohustada naabreid, kes seal samuti liiguvad?

Igasuguseid nakatumisvõimalusi on. Kui inimene on haige, on oht suurem, aga kui ta on terve, siis ohtu ei ole. Kui on tuldud riskipiirkonnast, tuleb kaheks nädalaks koju jääda. Eriolukorra puhul on selle nõude eiramine kriminaalselt karistatav.

COVID-19 õhus vist kuigi pikalt ei püsi, aga pindadel on tema eluiga eri andmetel neli kuni üheksa päeva. Kas on arukas näiteks poest avariiulilt ostetud leib ja sai kodus puhtasse kotti ümber panna?

Ma arvan, et siin peab ikka talupojamõistust säilitama. Viimased uuringud näitavad, et viirus püsib pindadel elujõulisena 48–72 tundi, aga tema hulk seistes järjest kahaneb.

Kaitsemaskidest on suur puudus. Kas ei oleks mõtet pöörduda vana hea marlimaski juurde, mida saab ka pesta ja tulise rauaga triikida?

Seda ma küll soovitada ei tahaks, marlimaskide aeg on möödas.

Kas on uusi andmeid selle kohta, kui kaua on enne haigusnähtude ilmnemist viirusekandja nakkusohtlik?

Teadlased on ka praegu veendumusel, et koroonaviiruse kandja võib teisi nakatada ühe päeva jooksul enne haigusnähtude ilmnemist. Seda näitavad ka meie kogemused.

Kas on uudiseid vaktsiini ja ravimite vallast? Sakslaste lootused on praegu ebola katseravimil Remdesiviril.

Vaktsiini ja ravimite vallas kahjuks mingeid uudiseid ei ole. Hiinlased lootsid aidsiravimile, aga paraku see tulemusi ei andnud.

Meil on alles puhangu algus. Lõppu ei julge vist keegi ennustada.

Jah, see puhang küll kohe mööda ei lähe. Kui vaadata neid riike, kus COVID-19 on hästi kontrolli all, näiteks Singapuri, siis seal algasid nakatumised jaanuaris ja kestavad senini. Tõsi küll, haigestumisi ei ole neil massiliselt olnud.

Mida te praeguses olukorras inimestele südamele panete?

Kui on eriolukord, siis see ongi eriolukord ja inimesed peavad kodus püsima. Igasugused koosolekud, terviseklubid ja suured sünnipäevad tuleb ära lõpetada. Kui lapsed on koolist koju jäänud, peavad nad seal ka olema, mitte külas käima ega sõpru külla kutsuma. Koju jäämise mõte on ju ohtliku viiruse leviku piiramine.

Kui inimesel tekivad haigussümptomid, tuleb pidada nõu perearstiga ja vajadusel kutsuda kiirabi.

Viljandi haigla koroonaga ei tegele

Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik ütles, et koroonanakkuse kahtluse korral tuleb helistada kiirabisse. «Meie haigla erakorralise meditsiini osakond ei ole kindlasti see koht, kuhu siis tulla,» rõhutas ta.

Haiglas on kehtestatud külastuskeeld, patsiendid ei tohi minna ka fuajeesse tuttavatega kokku saama. Pakke võib tuua. Need viiakse ravialustele kätte.

Eestis tegeleb COVID-19 patsientidega neli haiglat: Tartu ülikooli kliinikum, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla.

«Ka Viljandi haiglas on moodustatud kriisikomisjon ja kui olukord muutub, oleme valmis oma tööd ümber korraldama, aga praegu pole vajadust siin nakkuspalateid avada. Järgime terviseameti suuniseid,» ütles Männik.

Kui keegi kahtlustab võimalikku nakatumist ja soovib anda viiruseproovi ise selle eest tasudes, on see praegu võimalik vaid Tallinnas Medicumis, kuhu tuleb end eelnevalt registreerida. Analüüs tehakse Synlabi laboris.

Ka Viljandis on labor esindatud, aga nagu kinnitas Synlabi vastutav laboriarst Anneli Raave-Sepp, nemad ise analüüse ei võta ja seega Viljandis lihtsalt oma närvide rahustamiseks COVID-19 proovi anda ei saa.

TIINA SARV

MIDA TEHA?

* Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

* Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

* Väldi kontakti ehk hoia vähemalt meetrist vahet inimestega, kellel on välised haigustunnused, näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

* Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

* Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

* Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas ega olnud võimaliku nakatunuga kontaktis, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

* Ära tarbi toorest või vähe küpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

* Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

* Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi, helistades numbrile 112. Sealjuures tuleb teavitada tervishoiutöötajat võimalikust nakkusohust. Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Allikas: www.koroonaviirus.ee