Juhtkiri. Mis ümbrikusse ei mahu

Sakala logo Foto: Sakala

Ümbrikupalgast rääkides keskendutakse tihtipeale üksnes riigi ja kohalike omavalitsuste saamata jäänud maksutulule. Kuigi kõne all on üsna suured summad ning inimesed vähemalt teoreetiliselt teavad, et nende palgalt tasutud maksud jõuavad suuremalt jaolt avalike teenuste ja teenuste kvaliteedina neile endile tagasi, siis on statistika juures lihtsam õlgu kehitada ja mõelda, et no mis see minu pisku ikka loeb.

Viljandimaal on riskiga ettevõtete osa viimastel aastatel kasvanud: 2017. aastal oli see 19,4, 2019. aasta neljandas kvartalis aga juba 23 protsenti. Ümbrikupalga aktsepteerimist töötasuna võib muidugi inimlikult mõista majandussurutise tingimustes ja väga rasketes oludes: kui sul on valida kas ümbrikupalk või mitte midagi, siis on raske inimesele tema valikut ette heita. Hoolimata praegustest keerulistest ja segastest aegadest on aga Eesti viimastel aastatel nautinud suurt majanduskasvu ja tööjõukriisist on pikalt räägitud. Viljandimaal on töötus olnud madal ja probleem selles, et ei leita kedagi olemasolevaid ametikohti täitma. Töövõtja on saanud valida.