Kuidas põõsasse torgatud koer maineka auhinna tõi

Kadri Reinok ning tema neljajalgsed sõbrad Juno ja Frankie Foto: Erakogu

Kadri Reinok on Viljandi juurtega noor naine, kes on juba aastaid elanud ja töötanud Inglismaal. Argiste toimetamiste kõrval armastab ta vaba aega veeta oma koerte seltsis. Üksiti klõpsib ta neljajalgsetest sõpradest lahedaid pilte. Hiljuti tõi üks õnnestunud võte talle maineka fotoauhinna.

Lapsepõlvele tagasi vaadates leiab Reinok, et ta oli üsna viks ja viisakas. «Noh, vanemate silmis ehk pisut kange ning vendade ja õe silmis pisut kiuslik,» lisab ta naerdes. «Loomad on mulle juba väikesest peale meeldinud. Tädile külla jõudes suundusin alati ilma tere ütlemata lauta lehmi tervitama või siis ketikoera istuma õpetama.»

Et Reinokite pere elas korteris, siis vanemad Kadril koera või kassi võtta ei lubanud. Sellegipoolest üritas too alalõpmata genereerida ideid oma unistuse teostamiseks. «Nuputasin näiteks, kuidas saaksin hundikoera keldriakna kaudu vanemate teadmata pidada. Ükskord isegi palusin pinginaabril endale sünnipäevaks kutsika kinkida, sest teadsin, et kingitusi ei tohi tagasi anda. Tuli välja, et tohib küll.»