Lõunanaabrite väike Viljandi

Kui moodsamad pered põrutavad koolivaheajal kuldsetele liivadele, siis meie otsustame pärast pangakontode jõllitamist teha tagasihoidliku autotripi Lätimaale. Ei, meie sihiks pole eestlaste südamed võitnud Valga või Ikla piiripunkt, vaid võtame ette peaaegu 400-kilomeetrise otsa, et oma silmaga üle vaadata Läti ilusaimaks linnaks tituleeritud pisikese Kuldīga.

Teele asume kerge jalavärinaga, sest veel enne suurt kevadet on ilmataat otsustanud justkui jonni pärast paraja portsu lund maha kallata. Isegi suured teed on lörtsisegust libedad ning hirm enne kohalejõudmist kraavi vajuda tõmbab sohvril keha krampi. Suur on aga meie üllatus, kui Läti piiril valge vaiba servale jõuame ning edasi on seiklejate päralt kikivarvul käsku ootav noor rohelus ning kuiv ja puhas maanteelint.

Kõik sealpool reisimas käinud teavad, et sellisel puhul ei pääse üle ega ümber suurest Riia linnast. Päris keskusesse küll sukelduma ei pea, ent arvestada tuleb vähemalt pooletunnise nügimisega ­äärelinna mitmerealistel teedel ning valida asfaldist ja betoonist labürindist väljumiseks suurtes liiklussõlmedes õigeid peale- ja mahasõite.