Jäätmete ladestamise nõuded muutuvad karmimaks

Prügivedu. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman

Uuest aastast kehtima hakanud jäätmeseaduse muudatus vähendab bürokraatiat jäätmete vedajatel ja ohtlike jäätmete käitlejatel. Senisest karmimad nõuded hakkasid kehtima aga jäätmete ladestamisel.

Kui varem pidi ettevõte ohtlike jäätmete käitlemiseks taotlema eraldi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning seejärel veel jäätmeloa, siis nüüd piisab, kui ettevõte esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks vaid keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Dagny Kungus ütles, et kui varem võis litsentsi ja jäätmeloa saamiseks kuluda kokku kuni kuus kuud, siis nüüd on see võimalik saada kolme kuuga. Vähenevad ka menetlusega seotud kulud seniselt 610 eurolt 350 euroni.

"Jäätmevedajatele väheneb taotluste menetlemise aeg kolme kuu asemel ühe kuuni, sest jäätmeloa andmise asemel registreeritakse ettevõtja tegevus ühe kuu jooksul. Lisaks on registreerimine jäätmekäitlejatele tasuta, varem tuli jäätmeloa taotluse menetlemiseks tasuda riigilõivu 350 eurot," selgitas Kungus.

Sellest aastast tuleb ettevõtetel, kes taotlevad õigust jäätmete ladestamiseks, esitada finantstagatist tõendav dokument. Finantstagatis peab katma kõik ladustatavate jäätmete käitlemise kulud. Ettevõtetel, kellel on juba praegu kehtiv luba jäätmete ladestamiseks, peab tagatis olema 1. jaanuariks 2021.

"Muudatuse eesmärk on vähendada juhtumeid, kus seisma jäänud jäätmete koristamise eest peab tasuma maa omanik, riik või omavalitsus," ütles Dagny Kungus. Tema sõnul on ekstreemseim näide tuua Tallinnast, kus reformimata riigimaale ebaseaduslikult viidud jäätmete likvideerimiseks tuleb nüüd riigil maaomanikuna tasuda 4,2 miljonit eurot. Uuest aastast nõutud tagatis peab katma jäätmete käitlemise kulud juhul, kui ettevõte satub raskustesse ning jätab jäätmed käitlemata.