Toiduvõrgustikul tuleb esimene kohtumine

Toiduvõrgustikuga liitunud tootjate ja tarbijate vahel sõlmitakse lepingud, kus sätestatakse, kas näiteks sibulaid ja õunu tellinud inimene läheb neile järele kord aastas või käib ta kaupa otsimas tihedamalt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pühapäeval kogunevad kohaliku toidu huvilised Männiku metsatallu, kus nad saavad tutvuda Viljandimaa toiduvõrgustikuga OTT ning sõlmida esimesed kokkulepped.

Möödunud aastal otsustas rühm viljandimaalasi, et nad soovivad oma söögilauale panna võimalikult palju kohalikku päritolu toiduaineid. Esialgu paari naise peas tekkinud mõte kogus kiiresti poolehoidjaid ning aasta lõpuks vormus sellest seltsing Otse Tootjalt Tarbijale (OTT).

Eestvedajate idee kohaselt hakkab toiduvõrgustik tegelema tootjate ja tarbijate kaubavahetusega ilma kaupluste ja vahendustasuta. Niimoodi saavad inimesed kohalikku toitu tarbida ning samas hoogustada maal elu ja tootmise jätkumist.

Nüüd on OTT-i rajamine jõudnud nii kaugele, et korraldatakse esimene tootjate ja tarbijate kohtumine. 8. jaanuaril kell 13 on Männiku metsatallu oodatud kõik need, kes soovivad toiduvõrgustiku põhimõtetega lähemalt tutvuda ning mõne tootjaga kokkuleppeid sõlmida.

Hinnad hoitakse ühtlased

Enne tarbijatele mõeldud avalikku osa leiab aset tootjate omavaheline kohtumine, kus sõlmitakse võrgustikuga liitumise lepped ja räägitakse läbi toiduainete esialgsed hinnad.

OTT-i toimkonna liige Anu Johani selgitas, et võrgustikus püütakse ühesuguste toodete hinnad hoida võimalikult ühtlased.

«Kui keegi pakub oma kaupa tunduvalt kallimalt kui teised, peab ta tarbijale põhjendama, miks see nii on — kas tema toodang on kvaliteetsem või näiteks mahemärgiga,» kõneles ta.

Johani sõnul ei tekitata toiduvõrgustikus vaba turu olukorda, vaid püütakse hoida kauplemist mingil määral kontrolli all. Vastasel juhul hakkavad konkurendid üksteisega hinnasõda pidama ja pikem ettetellimine muutub tarbijatele raskeks.

Tuleb õppida planeerima

Toiduvõrgustiku põhimõtetega saavad kõik huvilised täpsemalt tutvuda kell 13 algava koosviibimise sissejuhatavas osas. Seal räägivad korraldustoimkonna liikmed ka Prantsusmaa tarbijaringi AMAP-i kogemustest.

Ühtlasi selgitavad nad seda, kuidas hakkab toimima Viljandimaa OTT, mis püüab teiste organisatsioonide näidete varal leida parimat teed.

Pärast sissejuhatust tutvustavad seltsinguga liitunud tootjad ennast ja oma tooteid. Anu Johani sõnul on osa tootjate andmed üles riputatud ka OTT-i blogisse, mis asub internetis aadressil http://viljandiott.blogspot.com.

Lähematel päevadel see nimekiri järjest täieneb.

Seejärel saavad tarbijad ja tootjad üksteisega vahetult suhelda, talutoitu proovida ja esimesi tellimusi vormistada.

Anu Johani sõnul sõlmitakse tootjate ja tarbijate vahel lepingud, mis aitavad mõlemal poolel oma tegevust paremini planeerida. Kindlasti ei sea leping tingimuseks, et tellimusi peab esitama suurtes kogustes ja tihedalt.

«Võib näiteks kokku leppida, et inimene soovib tellida kümme muna nädalas või kord kuus. Leping annab talle kindlustunde, et kokkulepitud ajal kaupa jätkub,» selgitas eestvedaja. «Talunik saab lepingute kaudu ülevaate sellest, kui palju ja millist kaupa ta peab teatud kuupäevaks valmis panema.»

Kartulile ja köögiviljadele võib inimene järele minna kord aastas, piimatoodetele aga näiteks kord nädalas.

Anu Johani sõnul eeldab toiduvõrgustikuga liitumine seda, et tarbija peab oma oste juba kuu või aasta algul planeerima. «Teisalt lahendab planeerimine ja kokkuleppimine tema toiduvajaduse pikaks ajaks.»
Tootjal tuleb samal ajal arvesse võtta, kellele ja kui palju ta toodab.

«Seda planeerimist ongi vaja alustada just aasta algul, sest kevadtalvel hakkab seemnete varumine ning kasvuhoonesse või põllule mahapanemine. Siis peab tootja juba täpselt teadma, mida ta kasvatab,» selgitas võrgustiku eestvedaja.

Huvilistel, kes soovivad Männiku metsatalu üritusel osaleda, palutakse end registreerida blogi lehel või meiliga [e-mail].