Mõneti on väga lohutav, mõneti aga hirmutav idee, et tulevik saabub vääramatult. Seda mõtet kandis ka president Kersti Kaljulaidi eilne kõne, milles esitati mitu väga olulist küsimust. Kõlama jäi küsimus: kas üks põlvkond peab ennast ohverdama, et järgmisel oleks kergem? Veidi hiljem sai see küsimus ka vastuse: Andrese moodi tuleb meie põlvkonnal tööd teha. Siis ei ole järgmistel põlvkondadel vaja küsida: kuidas te julgesite? Tulevik on lahutamatult seotud olevikuga, just nagu olevik on seotud minevikuga. Minevikus tehtud vead on meie parandada, aga saame anda endist parima, et mitte ise teha vigu, mida siis ülbelt homse varna visata.