Tarvastu paisjärvest on kohalikel palju rõõmu

Tarvastu paisjärv. Tarvastu kirik.

FOTO: Elmo Riig

MIND AJENDAS kirjutama Sakalas ilmunud artikkel vaidlustest Tarvastu paisjärve ümber (vaata «Vald vaidleb maaomanikuga kohtus järve alla jäänud maatüki üle», 7. jaanuari lehes – toimetus). See järv on andnud meie piirkonna ilmele palju juurde.

Lisaks sellele, et Rõngu poolt tulles avaneb kaunis vaade järvele ja kirikule, on kohalikel inimestel järvest palju rõõmu. Järve kaldal veedavad paljud vaba aega. Ega Mustlas olegi eriti muud kohta, kus jalutamas käia. Ühtlasi on see lähema viie kilomeetri raadiuses ainuke ujumiskoht.

Olen seisukohal, et järv on suurendanud ka kõigi lähikonna kinnistute väärtust.

Kui hakkasime oma perega 1989. aastal maja ehitama, oli raske uskuda, et oru põhjas voolab jõgi – kõik oli võssa kasvanud. Naabrite pool võsa ei olnud, aga jõe kaldale tuli ronida läbi nõndanimetatud Pokumaa, kus pokude vahel sulpsus vesi. Ka üle jõe olid risti-rästi mahalangenud puud.

HAKKASIME KOHALIKEGA talgute korras jõe ümbrust puhastama. Talgutel osales ka naabruskonna rahvas. Sealt liikus mõte edasi, et soise ja allikatega orupõhja asemel võiks olla järv. Mõte õnnestuski teoks teha.

Kahjuks tehti projekteerimisel viga ja oodatud järv hakkas naaberkinnistuid uputama. Järve vahetus läheduses olevate kinnistute pinda sai tõsta järve põhjast välja tõstetud pinnasega, aga kaugematel kinnistutel tõusis veetase üle jõe kalda. Naabri maa tõepoolest soostub.

Loodan, et vald ja naaber leiavad kompromissi olukorra lahendamiseks nii, et järv jääb alles ja üleujutatav ala võimaluse korral kuivendatakse. Vana olukorra taastamine ei tooks kellelegi rõõmu: kogu org ja oru kallas on allikalise veerežiimiga ja järve allalaskmine ei muudaks oru põhja kuivaks.

Tore oleks, kui teoks saaks terviseraja mõte. Aastaid tagasi oli jõe ääres talviti suusarada, mida palju kasutati. Peab tunnistama, et pehmemate ilmade korral tuli oru kaldal küll tihti vesi välja. Nüüd, kui tundub, et talvede peale enam väga loota ei saa, oleks terviserada igati tore ettevõtmine.

AVALIKKUSE SUURT HUVI paisjärve saatuse vastu näitavad ka 2016. aastal kogutud ligi tuhat kohalike elanike allkirja järve kaitseks. Olukord on keeruline ja ummikseis teeb muret, kuid loodan, et kompromiss leitakse ja järv jääb Mustla elanikke rõõmustama.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles