Edendame Eesti asja, aga ainult siis, kui see on tasuta

EESTI AUTORITE ÜHINGU kodulehele ilmus 11. veebruaril teade, et Coopi kauplused ei kasuta enam selle ühingu esindatavat muusikat, mis hõlmab enamikku Eesti muusikast. Mind kui selle ühingu liiget ja võrdlemisi aktiivset (hobi)muusikut muutis see uudis nõutuks. Tundsin end solvatuna.

Eestis muusik olla ei saa tähendada rikastumist, ükskõik, kas oled üle riigi tuntud ja tunnustatud artist või kohalik tegija. Jah, loomulikult elavad meie tippmuusikud täitsa hästi ära ja tõenäoliselt ei pea üleliia muretsema selle pärast, kuidas toit lauale tuua, kuid mingist suurest rikastumisest siiski juttu ei ole. Ei ole isegi mõtet kõnelda minusugustest muusikutest, kes taovad tihtipeale pool palgast muusikategemisse ega teeni seda kunagi tasa – sel teemal hädaldamine võtaks «Harry Potteri» esimese raamatu jagu lehekülgi. Olen aga selle tee valinud ning sellega arvestanud.