Elanike arvu vähenemine jätkub varasemast suurema hooga.
Kolimisrallil pole lõppu näha
4. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muret tekitav» ja «mõnes mõttes paratamatu» on väljendid, mida Viljandi maavanem ja linnapea kasutasid maakonna elanike arvu järjekordset suurt vähenemist kommenteerides.
Iga aasta algul loetakse rahvastikuregistri andmete abiga kokku valdade ja linnade elanikud ning Viljandimaal on nende arv 1990. aastate keskpaigast aina vähenenud. Eelmise aasta jooksul kahanes see 799 võrra. Kui sündide ja surmade vahest tulenev loomulik iive maha arvata, selgub, et mõnda teise Eesti otsa või välismaale on siit aastaga suundunud üle 600 inimese.
Eesmärk jäi täitmata
Märtsis Viljandi linnapeaks valitud Loit Kivistik ütles vahetult enne uude ametisse asumist, et talle on kõige tähtsam suurendada linnaelanike arvu. Eile nentis ta, et pole sellega hakkama saanud. «38 inimest vähem pole küll massiline lahkumine, aga ikkagi selge miinus,» lausus ta.
Analüüsides, millised on linnajuhtide võimalused praegust tendentsi mõjutada, tunnistas Kivistik, et vähemalt osaliselt on tegemist paratamatu protsessiga. «See, miks inimene siin elab või ei ela, sõltub elu- ja töökeskkonnast,» selgitas ta. «Linn saab elukeskkonda muuta.»
Viljandi maavanema Lembit Kruuse analüüsi järgi lahkub 80 protsenti inimesi siit parema töökoha pärast. Tema hinnangul saaks seda protsessi muuta riik, kui ta ei viiks Viljandimaalt töökohti ära. Et riigiasutused tõmbavad end aina kokku ning koondavad töötajaid suurtesse keskustesse, on üks suur kaotaja Viljandimaa. «Kaovad just juhtivad töökohad,» nentis ta.
Linnapea hinnangul on Viljandis küll vabu töökohti ka spetsialistidele, kuid pakutav palk on selline, et kui töötaja leiab parema pakkumise, kolib ta siit ära. Palgataset tõsta linnavalitsus oma juhi jutu järgi ei saa.
Madala palgaga on hädas linnavalitsus isegi. Praegu otsib raekoda endale siseaudiitorit ning konkursiga on välja sõelutud üks sobiv kandidaat, kes elab Tartus. Kivistik võtaks selle inimese kõhklemata tööle, kuid kandideerinu valib praegu, kas võtta vastu pakkumine pealinnas või Viljandis. «Ta tahaks siia tulla, aga tahab konkurentsivõimelist palka,» nentis linnapea. Seda pakutakse Tallinnas.
Suurim kukkuja on Halliste
Loit Kivistik võttis omaks, et Viljandis saaks elukeskkonna parandamiseks palju ära teha. «Võime küll rõõmu tunda, et suvel on linn kultuuri täis ja kogu elu käe-jala juures, aga meie tänavaid oleks vaja väga palju korrastada,» arutles ta. «Ka veekeskus oleks asi, mida linn saaks teha, aga küsimus on, mille arvelt.»
Maavalitsuse arvutuste kohaselt kahanes protsentuaalselt elanike arv mullu kõige enam Halliste vallas. Elanike üldarvu poolest tõmbus kõige enam kokku Suure-Jaani vald.
Lembit Kruuse sõnul ei tasu ühe aasta põhjal teha suuri järeldusi ühe või teise omavalitsuse olukorra kohta. Ta tõi näiteks Paistu valla, kus mullu oli kõige rohkem lahkujaid, kuid tänavused näitajad lasid valda paista teiste seas positiivsena.
Maakonna ainus vald, kes sai elanikke juurde, oli Saarepeedi. Seal suurenes kodanike hulk üheksa võrra.