Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/14/12942163t1hba60.jpg)
Saara Oraval ei ole aega raisata. Intervjuule tuli ta otse tenniseväljakult ning rullis kohe lahti joogamati, et end pärast trenni venitada. Samal ajal sai ju ka juttu ajada.
«Nonii!» ütles ta, libistades end peaaegu spagaati. «Mul ei ole õieti häält – neli päeva kaasaelamist on oma töö teinud,» vabandas ta kähedal häälel. Muidugi: eelmisel nädalal lõppes pealinnas «Fed Cupi» turniir, millel temagi Eesti koondise koosseisus kaasa tegi.
Vestluse sissejuhatanud pärimisele, kuidas tal läheb, kostis ta vurinal vastuseks: «Tennis, söök, kool, magamine. Hommikul pool seitse lähen kodust välja, jooksma. Seejärel kooli ja trenni. Kuskil poole kaheksast jõuan õhtul koju.»