Johan Laidoneri sünnist möödub täna 136 aastat

12. veebruari keskpäeval süütasid kolm mälestajat Johan Laidoneri kodutalu kohale rajatud mäletuskivi jalamile küünlad.

FOTO: Marko Saarm

Täna 136 aastat tagasi sündis Viiratsi vallas Raba talus vabadussõjas eestlaste vägesid juhatanud kindral Johan Laidoner.

Sel puhul käisid kindrali sünnikohta püstitatud mälestusmärgi juures küünlaid süütamas kolm kohalikku, kellele on see aastakümnetepikkune harjumus. "Ma tunnen kohustust käia," sõnas Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju, kes on Laidoneri mälestuskivi jalamil 12. veebruaril küünla süüdanud igal aastal 1994. aastast alates.

Paju nentis, et kuna see Eesti ajaloo suurkuju on pärit temaga samast, Vardja külast, räägiti tema olulisusest talle juba pisikesest peale. Ka Sakala ajakirjanikku ja fotograafi asus Paju kohe Laidoneri elulooliste faktidega kostitama. "Algul teda ei võetudki sõjaväkke, sest tal oli nii halb füüsiline vorm," jutustas ta. "Ning kui Laidoner oli Venemaal vangis surnud, siis tema naine veetis oma elu lõpu Viljandis Jämejala haiglas." Paju tunnistas, et Laidoneri elu kulg ja teod tekitavad temas lausa aukartust.

Küsimusele, kas meelt ei tee nukraks, et Laidoneri sünniaastapäeva tähistamise vastu on nii leige huvi, vastas Paju: "Ei tee, sest viimased kaks aastat on seda tähtpäeva suurelt tähistatud."

Nood kolm naist, kes 12. veebruari keskpäeval Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad süütasid, tegid ühtlasi ümbruskonna nobedasti okstest ja kuivanud lilledest puhtaks.

Viljandi linnavalitsus märgib oma kodulehel, et linnavolikogu tunnustas kindral Johan Laidoneri suuri teeneid Eesti Vabariigile ja Viljandi linnale 12. veebruaril 1934, tehes temast linna aukodaniku ning nimetades tema auks tollase turuplatsi ümber Kindral Laidoneri platsiks. Eesti iseseisvuse taastamise järel taastati Johan Laidoneri kui Viljandi linna aukodaniku staatus ja ennistati platsi nimi.

Laidoneri kõrval on Viljandi linna aukodaniku staatusesse tõstetud veel endine linnapea August Maramaa ning helilooja Roman Toi.

Kindrali sünnikohas avati 23. mail 1937 monument, ent 1940. aastal see purustati. Viljandimaa muinsuskaitse ühendus taastas monumendi koos väljaku ja puiesteega 9. septembril 1990.

Tagasi üles