Mis ühendab jaapani keele tõlki, muusikavideote tegijat, neuroteadustehuvilist ja pereisa? Selle anekdootliku küsimuse vastus on ühine huvi robootika vastu ning Eesti kõige ainulaadsem õppeprogramm.

Jaanuarikuu viimasel nädalal võtsin kolm päeva vabakuulajana osa Cleveroni akadeemia õppetööst, et näha, kui kaugele on sügisel alustanud cleveroonikud jõudnud. Raporteerin: nüüdseks on nad maha saanud esimeste isesõitvate robotitega.

Cleveroni nädalat ja oma võimalikku tarkvara arendaja karjääri alustasin teisipäeval, mil tunniplaan nägi ette teooriatunde. Minu saabumine oli ajastatud tõelise desserdi ehk lineaaralgebra päevale, matemaatikat jätkus lausa kuueks järjestikuseks tunniks ehk kella kümnest kolmeni. Kas mind hoidis saatus või oli soodne tähtede seis, aga mul polnud sel päeval võimalik osaleda rohkem kui kahes viimases tunnis.

Kommentaarid