Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste

Postkaart, mis kujutab Jaan Poskat 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil rahulepingule alla kirjutamas. Foto: Tartu linnamuuseumi kogu

«Delegatsioonide esimeeste kõnede vahetamisega lõppes esimene Tartu rahukonverentsi päev. Väike Eesti istus üksinda suure Venemaa vastas. Ta oli maha jäetud oma naabrite poolt.»

Nii kirjeldab oma «Mälestustes» (esmatrükk 1970 Torontos) Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimiste algust Eesti delegatsiooni sekretär ja Vene delegatsiooniga side pidaja Wil­liam Tomingas. Oli 1919. aasta 5. detsember ning käis vabadussõda.