Andunud politseinik kannab hoolt nii füüsise kui ka vaimu eest

Vormi pani Silver Simuste selga ekstra pildistamise tarvis. Viimasel poolteisel kuul on tal tulnud patrullimise asemel koosolekuruumide hõngu sõõrmetesse vedada. Foto: Marko Saarm

Iga kord ei sünni hobikülje tarvis plaanitavast intervjuust puhtakujulist hobilugu. Mõni lugu tuleb lihtsalt pisut teistsugune, see-eest inimesed nende taga on igati esiletõstmist väärt. Seekordse loo peakangelane on äsja Viljandi politseijaoskonna patrulltalituse juhiks saanud Silver Simuste.

Kuigi lapsepõlves pidi Simuste isa töökohustuste tõttu mitu korda elukohta vahetama, peab ta end Suure-Jaani poisiks. Seal surus ta oma juured maasse 1985. aastal ning pole rohkem kusagile tikkunud. Ainult niipalju, et koolitarkust juurde koguda.

Kuigi Simuste perel polnud klassikalist talupidamist, tuli neilgi Eesti taasiseseisvumise järel kodus potipõllundusega tegelda ja kanu kasvatada, et laud kaetud saaks. Vaba aeg möödus Silveril aga nagu teistelgi temaealistel loomulikult õues. Talvel suusad-kelgud, soojemal ajal võsas onni ehitamine või mõnes veesilmas sulistamine. Nagu mees ise ütleb, ei olnud sellist kohta, kust lapsena poleks suuskadega alla sõitnud.