Tõlkija, kel oli elus õnne

Valda Raua (aastani 1941 Valda Aaviste; 29. jaanuar 1920 – 8. oktoober 2013) elust ilmub peagi 360-leheküljeline raamat «Üks elu», milles on lisaks päevaraamatule ja kirjadele ka kümmekond tõlkenäidist, loomingu bibliograafia ning arvukalt fotosid. Foto: Peeter Kümmel

Vaevalt leidub lugemishuvilist eestlast, kelle kodus poleks mõnda Valda Raua tõlgitud raamatut. Tänu Valda Rauale on eesti keeles olemas Mark Twaini «Valitud jutustused», George Bernard Shaw’ «Pygmalion», Ernest Hemingway «Ja päike tõuseb», Theodore Dreiseri «Õde Carrie», Kurt Vonneguti «Tšempionide eine» ja «Õnne sünnipäevaks, Wanda June», Harper Lee «Tappa laulurästast», Jerome David Salingeri «Kuristik rukkis», John Fowlesi «Prantsuse leitnandi tüdruk» ning paljud teised teosed, mis on rõõmustanud ja mõjutanud mitme generatsiooni esindajaid.

Täna sajandi eest sündinud Valda Raud õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas inglise ja saksa keelt ning kuigi Eesti kirjandusmaastikul jäädakse teda meenutama ühe teenekaima tõlkijana, soovis ta esiotsa saada hoopis kooliõpetajaks. 90. aastate algusest elas ta koos oma tütre, tekstiilikunstnik Anu Rauaga Kääriku talus Heimtalis. Anu Raud on meenutanud, et Tallinnas oli hoopis teine elu, kuid Heimtali maalähedus sobis mõlemale.

Anu Raud on meenutanud, et Tallinnas oli hoopis teine elu, kuid Heimtali maalähedus sobis mõlemale. Täiskuu oli väga täis ja noorkuu oli väga noor.