Saada vihje

Vana külmarekord jääbki püsima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
1940. aasta talv oli väga külm ja lumerohke, jaanuaris sündis Jõgeval Eesti külmarekord. Meie muuseumide kogudes on sellest väga külmast talvest vaid üks foto, mis on tehtud 1940. aasta veebruaris Tallinnas.
1940. aasta talv oli väga külm ja lumerohke, jaanuaris sündis Jõgeval Eesti külmarekord. Meie muuseumide kogudes on sellest väga külmast talvest vaid üks foto, mis on tehtud 1940. aasta veebruaris Tallinnas. Foto: Tallinna linnamuuseum

Veebruaris 1940 Tallinnas Kiek in de Köki juures tehtud fotolt vaatab vastu talvemuinasjutt: puhas kohev lumi, päike, härmas puud. Kuid mõni nädal varem oli ilm Eestis talvemuinasjutust väga kaugel.

Ööl vastu 16. jaanuari sündis ilmselt Tartu iseseisvusaja külmarekord, mida Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi kraadiklaas ei suutnud tuvastada, sest selle elavhõbe külmus ära, kirjutas 1940. aasta 17. jaanuari Postimees. Toona kehtis Eestis veel 1868. aastal Emajõelinnas mõõdetud külmarekord –36,2 kraadi.

Järgmine öö oli veel hullem. Petseris külmus ära terve vagunitäis riigiviinalattu tellitud viina ja varesed kukkusid poole lennu pealt taevast surnuna alla. Kraadiklaas näitas 17. jaanuari hommikul Petseri raudeejaama juures üle 50 külmakraadi. Õhtuks oli külm veidi järele andnud, siis näitas kraadiklaas seal 37 külmakraadi, kirjutas 1940. aasta 18. jaanuari Postimees. Ka Võrus näitas kraadiklaas 17. jaanuari hommikul 50 külmakraadi ning arvati, et võis olla isegi külmem, kuid mõõteriist ei saanud rohkem näidata.

Tagasi üles