Vaba mõte. Loobime kõiki rahaga

Viimasel ajal on justkui tavaline, et peaaegu iga negatiivse sündmuse või suur­õnnetuse järel korraldatakse korjandusi ja kogutakse annetusi. Enamasti olen ma kahe käega nende poolt ja näen, et ühiskonnal on mõningate probleemide lahendamisele kaasaaitamises oma roll täita. Ehe näide sellest on hiljutine lugu siitsamast Eestist, kus koguti raha Annabelile, kelle haiguse ülikallist ravi haigekassa rahastada ei suutnud. Ühiskond nägi probleemi ja leidis lahenduse. See oli võimas ja tähelepanuväärne. On täiesti õige, et peame olema suutelised koonduma ja abi andma neile, kel seda vaja on.

Siiski on igasugustel annetustel ja korjandustel tumedam külg, mida illustreerib ehedalt Austraaliaga toimuv. Sealsete maastikutulekahjude peale tekkis sotsiaalmeedias laviin uudistest, kuidas mõni riik või kuulsus on annetanud Austraaliale suurema summa. See mõjub küll kindlasti väga hästi andja enda kuvandile ja kindlasti on ka neid, kelle eesmärk on tõepoolest aidata, kuid kas sellest on ikka abi?