Eelmisel aastal juhtus rekordarv liiklusõnnetusi metskitsedega

Kitsed

FOTO: Mailiis Ollino

2019. aastal fikseeriti Eesti teedel metskitsedega 4885 liiklusõnnetust, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Viljandimaal juhtus neist 306.

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) ulukiõnnetuste eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. "Eelkõige on see seotud metskitse suure arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel," selgitas Salmu. "Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus," lisas ta.

2018. aastal oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408, aasta varem, 2017. aastal oli juhtumeid 2916.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019/2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim: 31 619 isendit. "Tänapäevase jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine, et vähendada ulukikahjusid, -haigusi ja liiklusõnnetuste arvu," ütles Korts. "Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada."

Enim kokkupõrkeid on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul. Teistest ulukitest oli maanteedel hukkunud 219 põtra, lisaks 18 juhtumit, kus põder sai ilmselt vigastusi, aga jooksis ära metsa. Kirjeldatud hukkumistest 27 juhtus raudteel. Huntidega oli kolm, hirvede ja karuga 10 ning ilvesega kuus liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust ning õnnetuste arv püsis langustrendist.

Tagasi üles