Viljandi puhtaks ja avaraks!

Heino Laiapea arvab, et tänavakoristusele võiks suuremat rõhku panna juba talvel, mitte oodata kevadeni.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

KEVADITI KEERUTAB tuul Viljandi tänavatel tolmu ning koristusmasinad näevad vaeva, et osagi talvisest kõntsast kokku koguda ja inimeste silma alt ära toimetada. Igal aastal ladestub teede äärde ja haljasaladele uus kiht rämpsu, milles on ka kahjulikke ühendeid. Hullemaks läks olukord siis, kui lõpetati regulaarne lumevedu tänavatelt. Kes mäletab, millise rahaühiku ajal see sündis? Nüüd oleme sellega harjunud ja ootame aga rahulikult kevadet. Talve lõpuks bussipeatuste ja jalakäijate ülekäigukohtade juurde kuhjatud musta lume hunnikud on sulanud aegamööda ning alles pärast seda on pääsenud masinad tänavatelt sodi koristama ja neid pesema. Vahepeal aga keerutab tuul tolmu mis hirmus. Selle hingame kõik sisse.

Kevadise tänavate puhastamise kulu oleks väiksem, kui lumi vähemalt nendest kohtadest ära veetaks. Tegin niisuguse ettepaneku mõne aasta eest linnavalitsusele. Vastus oli konkreetne: «Raha ei ole ja lepingus pole sellist asja ette nähtud.»

ET TÄNAVUNE soe talv on seni püsiva lumeta möödunud, pole lumelükkamiseks raha kulunud. Nüüd võiks ju esimese paksema lume korral teha katset see tänavate äärest kohe ära vedada. Pealegi on tänavu Ugalas tulemas vabariigi aastapäeva puhune presidendi vastuvõtt. Raudteejaamast Ugalani ja Ugalast bussijaamani ning parkimiskohtades hoolitsetakse enne seda kindlasti erilise hoolega puhtuse eest. Lume- ja libedustõrjet tehakse vajaduse korral kõrgemal tasemel – kaalul on ju Viljandi linna maine.

ÜHE HOOGA VÕIKS Viljandi teede ja tänavate hooldust sellisel moel ka jätkata: kui lumi maha tuleb, oleks kindlasti vajalik märtsis selle äravedu kõikide koolide, bussipeatuste ja ülekäigukohtade lähedalt. Ühesõnaga kõikjalt, kus on kokkulükatud, aeglaselt sulavad lumekuhjad. Nii saaks linn puhtamaks ja õhk tervislikumaks. Ja järgnevate aastate lepingusse võiks juba lisada punkti «Vajadusel lume äravedu».

Teine igipõline mure on puuokste lõikamine Viljandis, nii et liiklusmärgid ja ülekäigukohad oleksid autojuhile sirgel teel nähtavad igast kaugusest. Asi pole ju nii keeruline ja lahendamatu, et selleks peaks pooled puud Viljandis maha lõikama. Piisaks õigeaegsest võra piiramisest, ka noorte puude puhul. Tänava kohale ulatuvad puuoksad võib suisa kampaania korras kõikjalt eemaldada.

Ehk tuleks tellida väljastpoolt erapooletu ekspert, kes vajaduse korral näpuga näitaks, mis ja kus teha. Viljandlased ise on kõigega harjunud ega märka, mida on vaja muuta.

JAKOBSONI KOOLI juures võeti aastate eest vana kuusehekk maha. Algul tundus pilt harjumatu ja lage. Nüüd on lehtpuud sirgunud ja vaade igati kena. Selliseid positiivseid muudatusi on mitmel pool linnas. Lossimägedes tehtud raie häiris esialgu võib-olla samuti linlasi, kuid tõi ometigi sinna valgust ja päikest. Hoian pöialt, et ka Paala järv saaks täielikult korda ja Hunt­augu mäel jaguks nii looduslikku kui kunstlund.

Kodanikud võivad aga muidugi Sakala veergudel arvata, mida tahavad, otsustab ikka linnavalitsus. Häid valikuid talle!

Tagasi üles