Pärimusmuusika keskuse üritustel käis mullusest rohkem inimesi

Pärimusmuusika keskuse tegemistest sai möödunud aastal osa paar tuhat inimest rohkem kui tunamullu. Fotol on mullu aidas peetud Ruhnu pidu pärimusmuusika lõikuspeol.

FOTO: Ako Lehemets

Möödunud aastal sai Eesti pärimusmuusika keskuse pakutavast osa 73 714 inimest, mida on 2018. aastaga võrreldes üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastel aastatel tavaks on saanud, pööras keskus enim tähelepanu noortele, samuti üle-eestilisele tegevusele.

Noortele mõeldud ettevõtmisest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati katseprojekt "Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis", millest sai osa 77 Viljandi Kesklinna kooli õpilast. Kokku sai keskuse ja selles tegutseva August Pulsti õpistu korraldatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest osa 13 900 noort ehk üle tuhande noore enam kui aasta varem.

Pärimusmuusika keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt väga rõõmustav. "Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata süsteemi, mis aitab noortele tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad."

Pärimusmuusika keskuse sündmuste ritta lisandusid kevadine õuefestival "Folkloob", mille kohalik publik soojalt vastu võttis, ning koostöös Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega korraldatud "KopliFest", millel pärimusmuusika programmist sai osa enam kui 700 tallinlast.

Pärimusmuusika keskuse suurima publikuarvuga üritus on endiselt Viljandi pärimusmuusika festival, millel käis 2019. aastal ligi 25 000 inimest.

Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus on üleriigiliselt tegutsev valitsusväline pärimusmuusika huviharidust toetav ja korraldav ning pärimusmuusika elavat esitust levitav organisatsioon. Keskuses töötab 21 inimest.

Tagasi üles